Sansaara ja nirvaana alus on olemuselt alguseta. Me võime öelda, et alguses ei ole eristamist sansaara ja nirvaana vahel. Nende eristamine tuleb sellest, et me ei näe tõelust. See kes näeb tegelikkust, selle jaoks on nirvaana, kes ei - selle jaoks sansaara. Dzogtšeni palves on öeldud et on 2 teed kuid üks alus, valgustunud tee ja valgustuseta tee. Kuna olend ei suuda oma meele olemust ära tunda, tekivad erinevad karmad (teod) ning need põhjustavadki sünde kuues ilmas. Meie hetke elu on loomuliku sünni bardo. Džigme Lingpa bardo tekstis on palve, et kõik olendid sünniksid inimilma ja et neil oleks kõik võimalused: 8 vabadust ja 10 võimalust. Olles sündinud inimeseks peame kohtama vaimset õpetajat, kuulama tema õpetust, mõtisklema ja mediteerima. Selle läbi peab tekkima tugev soov hüljata sansaara. Kui meie südames on tekkinud loobumine sansaarast, siis seejärel peame järgima 6 paramita’d ehk ületavat täiust: heldus, moraalne eetika, kannatlikkus, usinus jne…

See bardo, kus me hetkel oleme on väga oluline. See on kõige olulisem, kuna meil on siin võimalus harjutada ja kui me seda ei tee siis me läheme taas teistesse bardodesse ja seal on harjutamine kaugelt keerulisem. Kui meil on hea mõistmine bardost siis me võime isegi sealses vaheolus saavutada virgumise. Näiteks suremise bardos või ka teistes.

Järgmine on surmabardo. See lähendab meid järgmisele elule. Kui olend sureb, siis tema keha funktsioonid lakkavad, kuid meil on ka sisemine n.ö. „hingus“. See ongi surma bardo. Džigme Lingpa tekstis on ka palve, et olend ei sureks õnnetuses või liigse ravi tulemusena. Sest kui surra õnnetuses või suurte medikamentide mõju all, siis on väga raske ära tunda meie meele selget valgust. Olendil, kellel on eluajal hea praktika olnud, on võimalus rakendada oma kogemust surma hetkel ilma kahese meele sekkumiseta - siis on võimalik kasutada Dharmakaya teed (teostada Dharma-keha/tõeluse keha). Isegi kui praktika pole elu ajal olnud hea, on võimalik kasutada Phowa tehnikat, et sündida Puhtale Maale. Kuid kui olend ei tunne ära oma meele selget valgust, ega tee Phowat, siis algab elementide lahustumine. Maa laguneb maasse, kuna elementidel on 2 tasandit: elemendi essents ja element ise. Kui maa element sulandub maa elementi, siis me ei saa keha liigutada ega tõsta jäsemeid. Kui vesi sulandub vette, siis ninast või suust kaovad vedelikud. Tule korral hajuvad ära kõik silma ja nina tajud. Tuule korral lähevad jäsemed sirgu ja silmad pärani lahti.

Kui need kaks kohtuvad siis läheb kõik mustaks ja tajutakse musta/pimedust. Kui see must ilmneb siis me minestame ja kaotame teadvuse. Seejärel tuleme teadvusele. Kui olendil on olnud eluajal hea praktika ja ka meele loomusele mediteerinud, siis on võimalik ära tunda oma meele tõeline loomus. Sest sel hetkel hakkab selge algmeel esile kerkima ja meie teadvus tunneb selle ära (kui me oleme seda eluajal kogenud). See on nagu ema ja poeg kohtuvad. See on sama kogemus kui me oleme meditatsioonis oma meelt kogenud. Siis saame ka teostada Dharmakaya. Olendil kellel on hea teadvustamine meditatsioonis, on meel ka bardos selgem. Seega kui me niimoodi praktiseerime siis meie teadvustamine suureneb, kui meie meel aga on ärritatud meditatsioonis siis ka bardos on neil raske. Olendid kes ei tunne Mahamudrat - ka nemad kogevad surma hetkel selget valgust aga nad ei tunne seda ära. See on selge, mõteteta olek ning kohal on puhas alasti Alaya-teadvus. Aga kui seal ei ole selgust, siis see pole meele loomus aga kui on selgus siis on. Seega on oluline omada teadvustamist, seeläbi saame me aru, et meie meel on selgus ja tühjus. Sellise kogemusega oleme me võimelised bardos vabanema. Meelt tuleb harjutades hoida selgena. Siin lõpeb surma bardo ja loomuliku sünni bardo.

Neid kolme faasi võib ka tõlkida erinevalt. Džigten Sumgön ütles, et me võime seda kogeda ka igapäevaselt. Võtame näiteks kella. Kõigepealt vaatame, et mis see on ning näeme et on kell. Kui hoolikalt vaatame siis näeme isegi kellaaega ja värvi ja muid detaile. Kui me niimoodi jätkame siis see detailsus kaob ära sest enam midagi selgemaks ei lähe. Ehk siis see selgus kaob ära. Sedasi ilmnevad asjad meie meele jaoks.

Üldiselt öeldakse et joogile või praktikule on 2 meeldivat asja: see kui nad on haiged ja veel õnnelikumad kui surevad. Kui sa oled haige ja sulle see meeldib ning kui sured siis veelgi enam. See on nii seetõttu, et kui sa oled haige siis seeläbi saab halba karma puhastatud ning kui sured, siis surma hetkel on võimalik oma meele loomus ära tunda. Ja seetõttu on joogid neil hetkedel õnnelikud. Kannatuse lõpuks saad sa kogeda oma meele loomust.

Küsimused/vastused.

Tegelikkuses meid ei eksisteeri, seega kellele annab õpetaja neid õpetusi?

Me ei ütle, et pole illusoorset ja unenäo laadset olemas. Me peame eristama suhtelist ja absoluutset. Suhteliselt on olemasolu ka olemas aga see ei ole tõeline. Sest pole olemas vaba, sõltumatut olemasolu.

Kuidas on 5 skandhat ja 5 elementi seotud ja kuidas need lahkuvad ning miks need just sellises järjekorras lagunevad? T

avaliselt selleks et näha objekti, on vaja silmi ja ka objekti. Veel on ka vaja teadvust, et seda tajuda. Ainult siis on võimalik seda näha, silma teadvuse funktsioon lahustub siin meeleteadvusesse. Lagunemine on sellises järjekorras kuna jämedamad lahustuvad peenematesse.

Mis on peale valgustumist?

Kui te virgute, siis te saate end ja teisi aidata. Ennast kuna olete saanud kogu vabaduse ja hüljanud pimestused ja negatiivse karma. Kuna teil on armastav kaastunne ja kõiketeadmine, siis te olete võimelised ka teisi aitama.

Kas maailma käik on ette teada ja kui kõiketeadja teab kuidas asjad lähevad siis kas me peame üldse püüdlema virgumise poole?

Kui kõiketeadmine on määratud siis on vaja kedagi kes selle ära määraks. See ei ole sedasi. Ka täna hommikul oli juttu analoogist päikese ja pilvedega. Buda õpetustes on sama asi, et meil on Budaloomus - võime mis ei ole avaldunud. Selleks et see avalduks on vaja eemaldada pimestused, mis seda varjavad. Sama asi on päikesevalgusega, seda pole vaja luua. Aga selle kogemiseks on vaja pilved hajutada. Muidu ei ole võimalik kogeda päikesevalgust. Üks viis seletada kõiketeadmist on see, et Budal on 2 sorti tarkust: näha kuidas asjad on ja kuidas asjad eksisteerivad. Kuidas asjad on tähendab seda, et sansaara ja nirvaana on oma olemuselt tühja loomusega. See kuidas asjad eksisteerivad on see, et suhtelisel tasandil on kõik asjad olemas vaid vastastikkuse sõltuvuse tõttu. Ülimas mõttes on sansaara ja nirvana tühjuse olemusega.

Tava inimese olekus on teadvus seotud tahtega, ehk siis ta teeb midagi millegi saavutamiseks. Budasusega see „ise“ lahustub. Kas budal on meeleorganid ja närvisüsteemid ning mismoodi nad kogevad kõike kui neil puudub ise?

Tava mõistes on Buda kõiketeadev meel meie poolt mõõtmatu. Õpetustes muidugi seletatakse seda, et kui olendil pole duaalset mõtlemist, siis sel hetkel ilmneb talle kõik selgelt. Ka peeglis ilmub iga objekt ja sama asi on selge taeva korral öösel -me näeme tähti vees, sel puhul on peegelduv pind ja vesi vabad soovist midagi teha või mitte-teha aga see ilmneb selgelt niikuinii.

Viis tajumeelt on muundatud tarkusteks. Seetõttu me ei räägi Budade puhul tajudest, vaid tarkustest. Virgumise puhul on tajud viis tarkust. Budad manifesteeruvad mingis vormis aga see ei tähenda seda, et Buda tunneb end mingi vormina.

Kas kiindumus looduse, tähtede, laste vastu on ka sansaaraline?

Välised ilmingud ja tunded ei ole üksinda kiindumus. Kiindumuse definitsioon on see, kui te seda objekti igatsema hakkate ja soovite seda igavesti omada. Kui te ilusat maja näete ja naudite, siis pole see kiindumus aga kui te mõtlete, et soovite seal igavesti elada siis see on kiindumus.

Olles siin ja praegu õnnelik ja soovides selles tundes olla - kas ka see on kiindumus?

Tavaliselt meie elus on 3 tunnet: meeldib, ei meeldi ja neutraalne. Kui teile väga meeldib siis on muidugi kiindumus.

Miks soovida siis kõikide olendite õnne kui see on kiindumus?

Kui me soovime teistele õnne ja mitte endale, siis see on hoopis midagi muud. Bodhisattva teel tuleb enda õnnest loobuda ja teisi võtta nagu iseennast. Kui me soovime neile õnne ja neil läheb hästi, siis ka meie kogeme õnne, kuna täidame teiste soove ja seeläbi meie soovid täituvad.

Millega me kogeme valgust surma hetkel?

Tavaliselt me nimetame seda selgeks valguseks, siis see ei ole eraldiseisev valgus, mis tuleb teie juurde ja siis te näete seda. Kui me räägime selgest valgusest, siis see on meeleseisund milles me viibime. See on meele kõige puhtam olek.

Miks 4 õilsat tõde on kirjeldatud kannatustena ja mitte Dukhana?

Tunded on õnn, kannatus ja neutraalne. Dukha on kannatus. Mis on kui tekib tundeid ja me ei suuda neid väljendada? Meil tekib palju tundeid mida ei saagi väljendada.

Mis on alg/ürgmeel ja teadvus ning kumb neist valgustub surma järel?

Kui elemendid lahustuvad siis nad lahustuvad meeleteadvusesse. Virgumine on algmeele mõistmine.

Kas virgumisest saab aru ka ja kas see tuleb pälvimustest?

On kahte sorti olendeid - hetkelise ja astmelise virgumisega. Hetkelist saab kogeda see, kes on eelmistes eludes juba kaugele jõudnud ja ta võib virguda hetkega. Tavalised inimesed peavad astmeliselt arenema.

Mis sünnib ümber?

Ei sünni ümber füüsiline keha, vaid mentaalne keha, millel on harjumuste tõttu palju kontseptuaalseid mõtteid. Seda ütles Džigten Sumgön.

Milline neljast bardost on olulisem?

Ei saa öelda et üks oleks olulisem kui teised aga olenevalt olendist ja nende praktikast on eri võimalused. Hetkel on meil loomuliku sünni bardo aga surmabardos on olendil, kes on tuttav sulandumisfaasiga võimalik teostada Dharmakayaga. Need kes on loomisfaasiga hästi omandanud, võivad Dharmahatu bardos teostuda. Phowat teinud on rohkem šansse sündida Puhtale Maale, mis omakorda on sünnibardo.

Eile me rääkisime kahest bardost - reaalsuse ja surma bardost. Täna me jätkame. Nendel õpetustel on teatud terminoloogia. See võib tekitada segadust ja kui me hetkel räägime Dharmadhatu bardost, siis see on väga peenel tasandil.

Pärast kogu lahustumist, muutub meie meel väga peenetasandiliseks, kus ei ole kontseptuaalseid mõtteid ning on selgus. See on meele kõige puhtam olek. Kui see hakkab jämedamaks muutuma, siis hakkab meele liikumine (rlung) mis tekib sellest peenekoelisest meelest ja taas hakkavad ilmuma mõtted ja muu jämedakoelisem. Kui ilmingud hakkavad taas meie meelde kerkima, siis nad tulevad valguse kujul (5 värvi) ja see laskub nagu pilved. Dzogtšeni harjutajatele ütleb Džigme Lingpa - et kes on harjutanud thögalit suudab end sellel hetkel vabastada. Kui olend ei suuda sel hetkel thögali tehnikat kasutada, siis muutuvad ilmingud jämedakoelisemaks ja arenevad kehaks. Neid võib näha 5 Dhyanibudana või 100 raevuka ja rahumeelsena Iidamina või ka mantra helina. Kui olend ei ole tuttav meditatsiooniga ja meele olemusega, siis tal on nägemus kehadest ja helidest ning see hirmutab teda ja seetõttu ka tema segadus kasvab. Olendid kes on tuttavad selliste praktikatega nagu illusoorne keha ja bardo, siis sellise kogemuse korral ei teki neil duaalset meelt, vaid nad saavad aru, et see kõik on nende endi meele manifestatsioon, mitte midagi muud. Need kel pole sellistes praktikates kogemust, neile on iga visioon nagu tõelus ja nad on hirmunud. See on nagu meie igapäeva elus kui kuskil on tehis lõvi ja me ei tea seda, siis me oleme hirmunud aga kui me näeme, et see on tehis - siis meie hirm kaob.

Kui te kogete neid vorme ja suudate neid näha kui oma enda meelt, siis on võimalus saavutada Sambhogakaya keha. Eriti need, kes on head loomisfaasi harjutajad, sest sel hetkel kui tekib keha tunne, suudavad nad end kujustada oma Iidamiks mida ollakse harjutanud. Need kes ei ole loomisfaasi ja sulandumisfaasiga tegelenud ja ei ole oma meelt treeninud aga on siiski seda soovinud teha, siis sel hetkel on neil eriline võimalus, kuna neil on bardos selgeltnägemisvõime ja nad võivad kergesti meenutada Dharmaõpetusi, oma Lamat ning Iidamit mille pühitsuse nad on saanud ning kui nad meenutavad ja paluvad nende poole, siis on neil suur võimalus vabaneda.

Dharmadhatu bardos on palju ilminguid ja visioone igal erineval viisil. Kui te sel hetkel olete võimeline selle ära tundma oma meele aktiivsusena ja oma algtarkusena, siis on meel võimeline saavutama seisundi, mis on vaba keerukusest/üksikasjadest (Mahamudra). Kui olend ei suuda end selles bardos vabastada, siis peab ta taas liikuma olemasolu bardosse. Seal on olendil kõik meeleorganid aga ei ole katsutavat organit. Nad tajuvad jne aga kui nad mõistavad et nad on surnud siis nende teadvus ehk mentaalne teadvus kandub minema sulena vastavalt oma „karma-tuultele“. See on kontrollimatu.

Iga 7 päeva järel kogevad nad taas surmatunnet nagu see neil viimati oli - sedasama valu ja tunnet. See kordub iga 7 päeva järel. Seetõttu tehakse tiibeti traditsioonis 7 päeva tagant eraldi rituaale kadunukese nimel ja annetusi Budadele ja Bodhisattvatele, et see aitaks lahkunul edasi liikuda. Lisaks on suur tähtsus Amitabha Budamaale sündimise palvel. Olles selles bardos ja meenutades selgelt Buda Amitabhat ja tema Puhast Maad, on võimalik sinna sündida. Samuti Phowa tehnika abil võib sinna vabaneda.

Seejärel - sel hetkel kui olend taipab, et tal pole enam seda keha mis tal oli, hakkab ta otsima uut keha. Ja need, kel pole mingit Dharma-harjutuste kogemust, sünnivad vastavalt oma karmale ümber ühes 6’st ilmast. Sel hetkel on tunne, et tuul surub seljatagant või et keegi ees tervitab sind või kuulete hääli nagu „pekske teda“ või „tapke ta“.

Need kel on hea praktika olnud saavad vaadata, mis on hea ümbersünd või mis on kehv. Nad saavad valida omale sünni. Olend sünnib ühte olemasolu ilma. Neil, kel on kalduvus sündida ihade ilma või ihade ilma jumalaks, näevad ilusaid paiku, lilli jne… See näitab et olend sünnib ühte 33’st jumalate ilmast. Olend kes sünnib vormide ilma - näeb valgust. See kes sünnib vormita ilma, see tunneb et kõik on tühjus.

See kel on kalduvus sündida inimeste ilma, otsib võimalust ja leiab ema ja ise ühte heitmas. Neil kel on hea praktika ja suudavad näha oma tulevast ema ja isa - Iidami mees- ja naiskonsordina, siis neil on suur võimalus algavas elus taas praktiseerida Vadžrayanat.

Isegi kui me ei suuda ühtki neist praktikatest teha ja me oleme hirmunud, aga kui meile meenuvad 3 Kalliskivi, siis see hoiab ära sünni 3 alumisse ilma.

See oli lühike selgitus bardode kohta. Mõnikord oleks hea seletada kõiki bardo staadiume pikemalst, kuid samas võib see ka tekitada segadust. Oluline on hetkel hinnata käesolevat bardod ja harjutada – kasutada võimalust. Nagu me kõik teame, on sünni loomus ka surm. Kõige kogunemine on lagunemine, kohtumisele järgneb lahkumine jne… see näitab seda, et kui meil on sünd, siis on kindel ka surm. Kui me sureme, siis me teame kõik, et me ei saa kaasa võtta vara, isegi mitte kõige kallimat - keha. Mis meiega kaasa tuleb on karma ja mustrid mida me oleme kogunud, see on nagu vari.

Üks suutra ütleb et kui te leiate väikseimagi vea või negatiivsuse ja kui te sellele tähelepanu ei pööra, siis pisivigade kogunemisest võib tekkida väga suur. Nagu väike säde võib tekitada suure tulekahju. Kui teil on võimalik teha kasvõi väike heategu, tuleks seda teha. Nagu näiteks Mani mantra lausumine, kui te arvate et see on kerge ja liiga väike heategu, siis sellegipoolest tuleks seda ikkagi koguda. Sedasi tilgahaaval saab ajapikku kokku koguda terve ookeani.

Kas me räägime headest või halbadest tegudest, see sõltub alati meelest. Kui olendi meel on positiivne, siis tema tee on positiivne ja ka tulemus saab seda olema. Ja vastupidi. Seega oleme kahe päeva jooksul rääkinud bardo õpetustest. Kogu selle essents on see, et me peaksime igapäevaselt tegema häid tegusid, kuna hea meelega olendil on bardos kergem. Negatiivse karmaga olendil raskem. Seda tuleks igapäevaselt meeles pidada.

Kas Rinpoche võiks rääkida oma valgustumisest? Buda kogemusi ei saa kirjeldada ja tajuda oma tava meelega. Oma kogemustele toetudes võin öelda, et oma meelt treenides me näeme muutusi. Kui seda pikka aega teha, siis on algusperioodil palju mõtteid aga hiljem need vähenevad. See näitab, et meie meel on puhas aga seda varjutavad pimestused, kuid et neid on võimalik ka puhastada. Saame vähendada negatiivseid mõtteid ja mustreid.

Kui olend meenutab badros oma Juurelaamat, kas ja kuidas see aitab tal sündida õpetaja lähedale?

Te peate paluma ja isegi samas Džigme Lingpa tekstis on palve – „et ma sünniks inimkehasse ja kohtuks taas oma õpetaja ja õpetusega ning seda ka järgiks“. Sedasi on vaja paluda.

Kes on India Mahasiddha Tog Tsepa (Nubpa Rinpotše kunagine kehastus)?

Tema oli üks 84 india Mahasiddhast. Täpset aega ja elulugu ma ei mäleta.

Nubpa Rinpoche on Drubwang Rinpoche südameõpilane - ehk te räägiksite liha söömisest?

Drubwang Rinpoche rääkis alati, et me ei sööks liha kuna see on negatiivne karma. Mis puutub südamepoja staatusesse, siis see on alati meis endas kinni. Kui me järgime õpetajat südamega, siis me olemegi südameõpilased.

Algselt on meel vaba duaalsusest ja kuna me liigume taas sinna poole, siis kuidas me selle üldse kaotasime ja kui me selle ka saavutame, siis kas me võime selle taas kaotada?

Kui me mõistame oma meelega ülimat loomust, siis me saavutame tarkuse, mis hoiab ära võimaluse et ignorantsus tekiks. Hetkel me rändame sansaaras kuna meil pole seda tarkust. Kui me teostame oma meele loomuse, siis see ei lase meil enam segadusel tekkida mis meid sansaarasse tiriks.

Tõlkinud Gert Silkin.