Budismi inimesekäsitlus

Inimene on erinevate dharmade kombinatsioon. Inimesele on omased kõik meelelise maailma omadused. Inimeseks sündimine on haruldane võimalus, kuna kõiki teisi eluvorme on tohutult rohkem kui inimesi. Inimesel on keskne asend naudingute ja kannatuste suhtes, kuna oma ajalise elu vältel kogeb ta mõlemaid. Inimesel on võime vältida kannatusi. Teatavates piirides on inimesel vaba tahe, kuna teadliku olendina ta saab valida oma mõtteid, reageeringuid, emotsioone. Inimene ise kujundab oma karmat. Inimene on mikrokosmos, kelles on peidus kõik need jõud ja energiad, mis on olemas kõiksuses.

Tšakra tähendab sanskriti keeles pöörlev ratas, inimkehades olemasolevad erinevad jõukeskused, erinevad teadvuse tasandid. Tšakrad paiknevad inimese peenkehades. Põhitšakraid on seitse (astroloogia seondab neid 7 erineva planeedi energiaga). Tšakrad ühendavad kosmilisi jõude maa jõududega. Põhifunktsiooniks on neil inimese varustamine erinevate energiatega.

1. Muladhara tšakra ehk juurkese ehk põhitšakra asetseb selgroo lõpus. Element Maa, sümbol ruut, värvus kollane. Mediteerimisel nähakse punast värvust. Põhifunktsioon inimese varustamine põhiliste materiaalsete energiatega ja enesesäilitamine.

2. Svadisthana tšakra on kõhukese ehk sakraaltšakra, neli sõrme allpool naba. Element vesi, sümbol kuusirp, värvus valge, mediteerimisel oranž. Inimese taasloomise jõud, seksuaalenergiad, madalama taseme emotsioonid: ihad, kired, hirmud, naudingud.

3. Manipura tšakra asub nabakeskmes. Element tuli, sümbol kolmnurk, värvus punane, mediteerimisel kollane. Väga oluline selle poolest, et siin ühinevad peenemad ja jämedamad energiad, toimub vaimse ja materiaalse sidumine. Samuti toimub energiate kokkusulatamine ja nende suunamine.

4. Anahata tšakra ehk südamekese asub südame piirkonnas. Element õhk, sümbol kuusnurk, värvus hallikassinine, mediteerimisel roheline. Kõrgema taseme emotsioonid: armastus, kaastunne.

5. Vižhudda tšakra ehk kõrikese. Element eeter, sümbol ring, värvus valge, mediteerimisel helesinine. Ühineb inimtasand ja kosmiline tasand. Info vastuvõtt, info tõlgendamine ja edasiandmine.

6. Ad˛nja tšakra asetseb kulmude vahel ehk kolmas silm. Seotud samuti infoga - seesmine info, mis on salvestunud inimeses, inimene peaaegu üldse ei teadvusta seda endale. Siin säilub eelnevatest eludest saadud info, võib olla ka tuleviku info. Mediteerimisel indigosinine.

7. Sahasara tšakra ehk kroonkese pealael. Otseselt seotud kosmiliste energiatega, selles peituvad inimese piiramatud võimalused. Võimalus ühineda kosmiliste tasanditega. Mediteerimisel violetne.


Tšakraid siduv energia põhikanal (sussumna) asub selgroos. Sussumna ümber keerlevad Ida (-) (Kuu energiakanal) ja Pingala (+) (Päikese energiakanal). Moodustavad 8-kujulise energiamustri. Peale selle on inimeses energia, mida nimetatakse kundalini'ks - see asetseb muladhara tšakras. Seda sümboliseerib linga või fallos, mille ümber on keerdunud madu. Tavainimesele suures osas suletud. Inimene kasutab oma energiatest suhteliselt väikest osa. Kui kundalini ärkab, toimub inimeses suur muutumine. Tšakrad võivad suuremal või vähemal määral olla suletud või avatud. Kui tšakrad ei saa vabalt liikuda, põhjustab see haigusi. Kui energia suundub ülespoole, algab järk-järguline teadvuse avardumine ja tunnetuse jõud. Suurim tõus saab alguse ad˛nja tšakrast (Indias märk kulmude vahel). Toimub muutus, madalam põleb tuhaks. Inimese olemasolu on jõudude liikumine erinevatel viisidel ja erinevates vormides. Kõiki inimkehas olevaid energiaid saab meditatsiooni abil kogeda, tunnetada, muuta. Kuna inimene ei teadvusta endas olevaid energiaid, ei suuda ta neid valitseda. Elu on ärkvelolev jõud, surm on momendiks unne vaibunud energiad. Kundalini võib mõnikord avaneda äkksituatsioonides. Kui ei osata kundalini energiat juhtida, võib see olla inimesele kurnav kuumusetunne, valuaistingud. Inimene on nagu eri poolustega väli.

Inimesel on viis keha:

1) Anna-Maya koša ehk jäme-materiaalne keha, omal tasandil äärmiselt täiuslik koostis, juhib, parandab, ehitab ja hoiab ennast. Tuleb jälgida oma füüsilise keha protsesse.

2) Prana-Maya koša ehk eluenergia peenem keha, eeterkeha ehk energiakeha. Füüsilise keha koopia. Funktsioon: füüsilise keha varustamine eluenergiaga. Asetseb füüsilisest kehast umbes viis cm eemal. Suur mõju füüsilisele kehale. Kõik haigused saavad siit alguse.

Aktiviseerub hüpnoosi ajal. Eeter-keha võib eristuda näiteks narkoosi all või une ajal. Mediteerides võib tunda aistinguid. Eeter-keha eksisteerib mõni aeg pärast füüsilise keha surma, kuni 13 päeva.

4) Vidžnajana-Maya koša. Sügavteadvuse keha kujutab endast inimese kõikide vaimsete energiate kogumit. Selles on talletunud eelmiste elude info. Kolmas ja neljas kokku on astraalkeha: 15-30 cm keha piiridest väljaspool, gaasitaoline, läbipaistev. Astraalkeha tunnetamisel kaob surmahirm. Astraalkeha võib rännata nii ruumis kui ajas. Kõige enam rändab unes. Võimaldab ette näha tulevikku. Siin sünnivad sümbolid.

5) Kausaal- ehk põhjuskeha inimese kõrgeima mina asupaik, mida tavatunnetuse käigus pole võimalik kogeda, ainult valgustatuna. Jaotatakse veel:

kosmiline keha, kus peegeldub juba kosmiline teadvus. Siit pärinevad kõik suuremad müüdid: loomine, veeuputus. Unenäod muutuvad sarnasteks, individuaalsus ei mängi enam rolli;

Ning nirvaanakeha - seda tasandit on inimkeeles võimatu edasi anda.

Viis skandhat

Inimese individuaalsus ehk ego koosneb viiest skandhast, faktorite rühmast:

1) Rupa ehk vorm moodustub neljast elemendist: maa, vesi, tuli, õhk ning nende energiatest.

2) Vedana ehk tunded, mis koosnevad meele muljetest ja emotsioonidest, peenemal tasandil tundejõud. Tonaalsuse tasandil jagunevad meeldivateks, ebameeldivateks, neutraalseteks või nende vahepealseteks.

3) Sanijana ehk tajud: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, kompimis-, haistmis- ja meeletaju.

4) Sanskara ehk tahtesuunitlused, need meeleilmingud, mis hõlmavad vaimseid kujutlusi, tahtesuunitlusi, määrab inimese karma. Budism eristab tervet, ebatervet ja neutraalset tahet.

5) Vijana teadvus tervikuna, mis hõlmab, põimib ja kooskõlastab kõiki eelnevaid faktoreid. Viis skandhat on kui torud, mille kaudu inimene maailma vastu võtab. Neil põhineb teadmine maailmast. Kui inimene need kaotab, pole tal ettekujutust püsivast hingest. Inimene on lakkamatu psüühiliste ja füüsiliste seisundite vool, püsiva info saab viie skandha kaudu. See võib olla indiviidi tasandil erinev. Inimene on teatavate vormelite tulemus, mida ta on vastu võtnud, selle tulemusena käivitab ta lõputu tagajärgede ahela karma; ehitab enda üles. Teadvuse tõstmine tunnetuse avamise eesmärgiks on mayadest loobumine. Oma tõelise sügavama olemuse juurde minek on budismis valgustuse tee algus. Inimese individuaalsus on muudetav. Inimene võib teadvuse tasandil ennast paremaks või halvemaks mõelda: meel loob maailma. Tegelikkus inimese sees muutub siis, kui muutub teadvus, tunnetus. Inimene võib potentsiaalselt endas leida palju muud kui seni arvata oskas. Tavainimese kujutlus koosneb nendest sõnadest, nähtustest, mille ta on vastu võtnud. Inimesed kipuvad arvama, et maailm on selline nagu ta seda tunnetab. Ka meie keha on meie meele looming. Suurem osa inimestest samastub välismaailma poolt tekitatud kujutlusega. Kui tavateadvuse mõttes maailm langeb kokku, on inimene tühjuses, hetkes ning võib "ennast leida". Kui vaatame endasse, algab tee tõelise olemuse juurde, inimene hakkab tunnetama end kõiksuse osana ja tunneb oma peenemaid kehasid.


Inimese teadvuse tasandid

On madalamad ehk määrdunud teadvuse tasandid ja kõrgemad ehk puhta teadvuse tasandid. Madalam teadvus koosneb alateadvuse ehk automaatse teadvuse ja intellektuaalse teadvuse tasandist. Automaatne teadvuse tasand on mingis mõttes omane ka loomadele. Inimene paljuski tegutseb automaatselt, mõtleb vähe. Mõtlemine on automaatne osa igapäevaelust. Kehaprotsessid kuuluvad alateadvuse kontrolli alla, paljud igapäevased tegevused nagu kõndimine, kirjutamine, kudumine. Selline automaatsus on loomulik, kuna info hulk, mida inimene aistingute tasandil vastu võtab, on väga suur ja mõistus ei jõua kõike vastu võtta. Inimene ei teadvusta kogu infot, mis tal alateadvuses on. Alateadvuses on talletatud ka kõrgem info, see võib ilmsiks tulla unenägudes või seal teadlikult "kaevates", millega tegeleb psühhoanalüüs. Alateadvuses on säilinud kõik instinktid, mis on eksimatud. Kui inimene neid kuulaks, siis sel tasandil ta ei eksiks. Intellekti tugevnedes takistab inimene alateadvuse tööd. Intellektuaalne teadvus kontrollib ja analüüsib indiviidi erinevaid osi, kooskõlastab skandhade kaudu saadud infot. Selles kujuneb välja tema mina-pilt. Intellektuaalne teadvus on oluline inimese arengu aspektist. Enne kui inimene saab asuda kõrgema tunnetuse teele, peab ta läbima intellektuaalse tasandi. Kui inimene tahab end ainult intellektuaalsel tasandil paika panna, seab ta endale piirid. Mõistus võib olla rohkem või vähem määrdunud.


Puhas, kõrgem teadvus koosneb:

1) Intuitiivteadvusest - asub intellektist kõrgemal, ületab mõistuse piirangud. Selle läbi võib toimuda "tõe äkiline äranägemine". Kõigil inimestel on intuitsioon, kuid inimene tavaliselt kogeb madalama tasandi intuitsiooni: sündmuste ettenägemine, hoiatuse kogemine. Kõrgem intuitiivsus on arenenud suurtel loovinimestel. Budismi kohaselt võib kiirendada oma arengut, kui asutakse kontrollima oma teadvuse tasandeid ehk asutakse iseennast teadvustama.

2) Kõigeteadvusest, süva- või hoiuteadvus. Süvateadvus - kõikvõimalike teadmiste ja loovate jõudude asupaik ehk teadvuse kõigi võimalike seisundite kogusumma. Igal inimesel on võimalik jõuda sellele teadvuse tasandile, Buddhale avanes see bodhipuu all. Tavainimeses toimub teatav võitlus ebapuhta ja puhta teadvuse tasandite vahel, sealt tulenevad ka dualistikud arusaamad, mis tähendab, et midagi nähakse iseenesest olemasolevana, omaolekult hea või kurjana, musta või valgena. Dualismi puudumine ei tähenda aga seda, et midagi halba ja head või musta või valget üldse ei eksisteeri. Neid lihtsalt kogetakse dualistlikult tasandil kui üksteisest lahutatud üksikut konkreetset kindlapiirilist objekti.