01-02 06 2024
II PÄEV.
I loeng. Esmalt loome altruistliku motivatsiooni, et saavutada budhasus kõigi olendite hüvanguks. Teeme lühikese meditatsiooni armastusele, kaastundele ja Bodhichittale. Kujustame enda ette Buddha või Vadjrasattva, kuidas keegi soovib. Hingame sisse kõigi Buddhade armastavat hoolivust ja saame üheks kõikide Buddhade armastava hoolivusega. Välja hingates puhastume kõigist vaimsetest ja füüsilistest kannatustest. Teiseks, hingates sisse kõigi kujustatud objektide kaastunnet, puhastuvad meie iha, viha ja teadmatus ja saama ise kaastunde olevusega üheks. Kolmas hingamine on Bodhichitta osa s.o. valgustunud meel e. tarkuse olemus. Sisse hingates meie ego ja klammerdumine lahustuvad, välja hingates lahkuvad meie kehast ja me mediteerime sellises seisundis. Mediteerime, et meie meeleseisund on piirideta ja avatud meele loomus nii nagu ta on. (meditatsioon).
Peaksime tundma tänulikkust, et meil on väärtuslik inimelu, meil on kasutada Buddha tarkus ja meil on seeläbi võimed mõista sansaara ja nirvaanaloomust. Universaalne tõde on see, et kõik soovivad õnne, saavutada õnne seisundit ja vältida kannatusi. Kuigi me soovime saavutada õnne, siis kogeme valu, kannatusi ja väiksemaid ebamugavusi. Kui me kogeme midagi, mida me ei soovi, siis palvetame kellegi poole, kellesse usume et saavutada läbi palvete rahu ja õnne. Aga ikkagi see juhtub, isegi kui palvetame. Enda elus oleme me hõivatud, toimetame palju, nt. äri valdkonnas või poliitikas jne. , aga päeva lõpus oleme me rahulolematud, meis puudub rahulolu. Ühel hetkel saame me vanaks, jääme haigeks, sureme ära ja me ei tea, kuhu me edasi läheme. On selline segaduse seisund. Buddha dharma selgitab siis seda tegelikkust. Kui meil on usk õpetusse, siis me saame õpetusest aru ja oleme selle enda jaoks läbi mõelnud ja kui vaja saame neid rakendada.
Meditatsioon on üks tehnikatest, kuidas vaimset segadust vähendada, kuidas saavutada rahu ja õnne. Sansaara on siin näiteks nagu hoone või ruum ja meie oleme kärbes selles ruumis, kes seal ringi lendab. Vahel oleme põrandal, siis laes, üles-alla, aga me oleme ikkagi kogu aeg selles ruumis. Vahel sünnime lääne poole, vahel itta, vahel inimesena, vahel loomana, aga oleme ikka selles piiratud alas. Ükskõik, kus me siin lendame, me ei ole ruumist väljas. Selleks, et välja saada, selleks on vaja akent või ust. Meil endal ei ole seda tarkust e. ust, kuidas sellest ruumist välja saada. Selleks ongi meile vaja Buddha õpetusi. Enne valgustumist oli Buddha samuti sansaaras ja tundis kannatusi. Sansaaras on erinevaid seisundeid. On õnne seisund, masendus jne. Ringkäik on ohtudest tulvil ja väga muutlik. Ei ole nii, et alati on suur kannatus ja ka õnne, kuid need on ajutised ja mööduvad. Sellepärast on meil vaja vabaneda olukorrast, kus me ei suuda saavutada püsivat õnne. Kuniks me oleme selles ruumis e. sansaaras, on kannatus paratamatult tulemas. Soovi vabaks saada nimetatakse sageli loobumiseks. Loobumine ei tähenda seda, et me ei söö ja viskame kõik riided minema. See tähendab, et me loobume sansaara põhjustest e. et meil on vaja maha jätta kolm mürki - kiindumus, vihkamine ja teadmatus. Kui meil on need, siis me ei saa kogeda täielikku õnne. Neist mürkidest on vaja puhastuda. Meil on väärtuslik inimelu. Haruldane võimalus nendest mürkidest vabanemiseks on empiirilise tarkuse kaudu. Me vaatleme, mõtleme, analüüsime. Meil on eristamise võime. Kui me võtame kassid või koerad, kes on ka väga targad, siis kui sa neile räägid, et tee nüüd vooruslikke tegusid, proovi liikuda valgustumise poole, siis ta vaatab sind lihtsalt sellise näoga, et tahab oma maiust saada. Meie oleme õnnelikud, sest meil on väärtuslik inimelu. Me peame fookust sissepoole pöörama. Kuulama õpetusi, nende üle mõtisklema ja mediteerima e. nii öelda ,,enda osaks tegema". Selle kaudu me mõistame õpetusi. Kõik meie meeleplekid on ajutised, mööduvad ja on tegelikult tühjad. Meditatsioon aitab seda mõista. Kui me mediteerime suure tahtega, järjekindlalt, ei ole laisad, siis saame tulemusi. Gampopa esimene õpetus oli see, et meel pöördub dharma poole, teine oli see et dharmast saab meie tee. Edasi pöördume me varjupaika, läheme kaitse alla jne. Mõnikord me ei suuda ka eristada. Me teeme halbu asju, aga arvame, et teeme head. Selle kohta on üks lugu: Buddha elu ajal elas üks mees, kes oli noor, tugev ja ambitsioonikas. Tema plaan eluks oli selline, et ta varastab kõigilt. Kuna ta oli tugev, siis nõudis ta möödujatelt kõik hinnalised asjad endale, ähvardades nad muidu ära tappa. Ta arvas, et saab sedasi rikkaks ja kuulsaks. Nii toimetas ta mitmeid aastaid. Kuid ühel hetkel läks Buddha temast mööda. Mees ei teadnud, kes ta on, vaatas, et kollases rüüs mees. Ta läks ta juurde ja nõudis kõik asjad endale. Buddha ütles, et tal on vaid üks kauss ja ei midagi muud. Tüüp ütles, et ma tapan su ikkagi ära. Buddha ütles, et sa ei saa ju mitte midagi, mul on ainult kauss. Buddha ei reageerinud nagu tavalised inimesed, et oi, ära tapa, ei hakanud halama. Ta ütles, et sa võid ju tappa, aga sa ei saa sellest midagi, mul on vaid üks kauss. Röövlile oli see eriskummaline, sest inimesed sattusid alati paanikasse ja kartsid, kui ta neid tappa ähvardas. Buddha reageeris, et sa võid mind ju tappa, aga sa ei saavuta sellega midagi. Buddha küsis, et kas ta võib talle esitada kaks küsimust? Siin on üks puu, kas sa suudad sellelt kõik lehed alla tuua? Kuna mees oli noor, tugev ja uhke, siis vastas, et muidugi suudab. Läks ja lõikas kõik lehed ära ja küsis, et mis su teine küsimus on? Ka sa saaksid kõik need lehed uuesti tagasi panna? Miks sa üldse nii küsid, see on nii veider vastas mees. Ma toon lehed alla ja siis pean tagasi panema. Nad diskuteerisid ja mees unustas ära, et pidi Buddha ära tapma. Buddha ütles talle, et lihtne oli neid lehti ära võtta, aga tagasi panna neid sa ju ei saanud. Mees hakkas selle üle mõtlema, ta ego sai pihta, et ta ei saagi kõigega hakkama. Buddha ütles talle, et sa oled palju röövinud ja tapnud, et endale edu ja õnne saavutada. Kui sa seda tegid, siis olid inimesed kurvad ja kannatasid palju. Sul pole üldse kaastunnet ja oled teiste suhtes hoolimatu. Mees hakkas mõtisklema selle üle, mida ta siis oli teinud nende aastate jooksul, kui palju vaeva teistele toonud. Buddha ütles talle, et kui nüüd keegi tuleb sinu juurde, kes on sinust tugevam ja tahab sind ära tappa, mida sa siis teed? Mehel hakkas midagi koitma, ta mõtlemine avardus, et jah, olen tõesti elus palju halba teinud. Enda hüveks olen teistele palju kannatusi toonud. Ja tal tekkis kahetsus. Ta sai aru, et ta elu polnud vooruslik. Buddha ütles talle, et on ka parem viis elada, on teisi variante ja võimalusi. Sa oled noor, tugev ja ambitsioonikas, sa võid ka midagi muud teha. Mees ise ei mõistnud, et see mida ta teeb on halb, ta oli tugev ja sellepärast ta nii toimiski. Ta hakkas Buddha järgijaks, õpilaseks. Buddhas oli suur kaastunne ja tarkus, ei olnud mehe ees hirmu ja seetõttu toimuski see nihe. Mees hakkas dharmat õppima, mediteerima ja lõpuks oli tal endal järgijad. Buddha kasutas oma tarkust, et mehele kasu tuua, et ta lõpetaks oma tegevused. Mõned inimesed loovadki maailmas probleeme ja arvavad, et see on ok. Meil on vaja kriitilist mõtlemist, mis loob kannatust, mis on kannatuse põhjus ja meil on vaja ka kaastunnet. Kõik toimub põhjuslikus raamistikus põhjuse ja tagajärje seoses. Isegi kui me ei usu seda, kui me teeme voorusetu teo, siis see toob meile kannatusi. Halb tegu toob halva tagajärje, hea tegu toob hea tagajärje. See ei sõltu sellest, kas me sedausume või mitte. Sansaara on ohtlik ringkäik. Esimene Gampopa dharma ongi see, et meel pöördub dharma teele ja dharma on tarkus. On kolm valda, kus olendid saavad viibida ja olla - kamadatu e. ihade vald; drupa datu e. vormide vald ja arupa datu e. vormideta vald. Need kolm valda on segaduse seisundid ja neis on kannatused. Kannatused tulevad nende kõigis, olenemata sellest, millises me sünnime. Selleks, et sellest ringkäigust välja saada, selleks on II Gampopa dharma e. et dharmast saaks tee. Mis see siis on? Ongi nende kolme meelemürgi e. glešade puhastamine. See on põhiline fookus. Aga need glešad on riukalikud, nad on kogu aeg valvel, et varastada meie meeleseisund või see üle võtta. Need meelemürgid on hästi sisse kodeeritud ja tulevad aina uuest, uuesti ja uuesti. Vahel oleme frustreerunud, et oi, nii tugevad tunded tulevad esile, et mis ma siis nüüd teen, mida ma saan ette võtta? See teeb meid õnnetuks. Fookus peab olema nende kolme meelemürgi vabastamisel ja selleks on erinevad meetodid. Esiteks - kõik on mööduv ja et miski ei kesta kaua. Näiteks, kui me oleme sügavas masenduses või depressioonis. Siis aitab see, kui me mõtleme, et see on muutuv nähtus. Me ei sündinud ja depressioonis. See olukord muutus depressiooniks ja võib ka ära minna. See on üks meetod, kuidas tegeleda tugevate valdavate tunnetega. Me saame ennast motiveerida, kui mõtleme, et asjad on muutumises. Vaimne seisund on ju muutuv. Või et inimesed käituvad meiega halvasti. See on sama moodi muutuv nähtus. Vahel on meil suur kiindumus. Ka sellest vabanemisele aitab kaasa, kui me mõtleme, et see kiindumus on mööduv nähtus või meie kiindumuse objekt on mööduv nähtus. Nii saame mediteerida ja puhastada enda meelt. Üks näide: üks munk nägi unes, et ta leidis hästi suure kullakamaka ja tahtis selle eest saadud rahaga ehitada suure ja uhke templi. Planeeris ja projekteeris seda unes. Siis aga ärkas ta üles ja kõik oli läinud. Ta oli väga pettunud. Nähtused meie elus ongi muutuvad, mööduvad või petlikud. Vahel oleme õnnelikumas seisundis, vahel kogeme vaevasid ja meil on vaja vabastada kiindumus objektidesse s.o. kahepidine - üks meie elus on karma peegeldus, tagajärg, mis meiega juhtub. Teine on meie meele peegeldus e. kuidas me asju näeme, tunneme oma enda meeles. Kui meil on hea olla, siis me peegeldame oma meeles objekte positiivselt. Kui me oleme aga halvas seisus, siis peegeldame negatiivselt. Veel on selline aspekt, et kas objekt on päris või illusoorne. Kui me võtame laua, siis me ei saa konkreetselt viidata, mis asi see laud on. On laua jalg, ülemine ja alumine plaat, mis iseenesest ei ole ju laud. See tähendabki seda, et seda lauda iseenesest ei ole päriselt olemas, vaid on meie endi sildistus, et me ütleme selle kohta laud, aga see ei tähenda seda, et see on päriselt olemas. See on meie enda meele silt, meile tundub see asi väljastpoolt olemas olev. See ei sõltu meie meelest, see ei sõltu minust endast, aga selgitus on, et tegelikult sõltub. See on meie enda meele poolt loodud. Kui me näeme seda lauda konkreetse objektina, muutumatuna, iseenesest olemas olevana, siis tekib meil sellesse kiindumus või viha, kui keegi tahab seda ära lõhkuda. Need tugevad tunded tekivad sellest lähtuvalt. Kui me näeme seda illusoorsena, et seda lauda ei olegi olemas olemas, et ta on osade kogum, siis ei teki meis ei kiindumuse ega viha tunnet, kaob ära konkreetsus. II Gampopa dharma on see, et dharmast saab tee. Mis meid aitab on see, et kõik on just kui miraaž, illusoorne. Püüame sellest aru saada, siis see aitab meid. Kõik nähtused ongi sellised, aga me ei näe, et nad on sellised. Meile tunduvad nad ikkagi päris ja konkreetsed. Või et kõik on nagu vee mull. On konkreetselt olemas, aga ei ole püsiv, võib iga hetk katki minna. Me ei pruugi sellest aru saada, aga asjad ja nähtused nii eksisteerivad. Sealjuures on vajalik armastav hoolivus ja kaastunne teiste vastu. Nii me vähendame vaimseid takistusi. Mida rohkem me glešasid vähendame, seda suuremad on meie õnn ja rahu. Me saame hommikul olla rahulikus meeleseisundis siis, kui meil ei ole mingit muud tunnet. Aryadeval on 400 värssi - selline teos - seal on kirjeldatud deemoni poolt üle võetud vaimust vaevatud inimesest. Ta on vihane ja näeb kõiki oma vaenlastena. Üks psühholoog proovib teda aidata. Arstil on hästi suur kaastunne. Ta ei näe, et inimene ise oleks halb vaid et vaim on tema üle võimust võtnud ja sellepärast ta käitubki nii. Arst proovib kõiki meetodeid, et aidata. Sama moodi võrdlusena, Buddha näeb, et kõik meie vaenlased on glešad. Et me ei vihka inimsest sellepärast, et ta on vihane, vaid see viha on nagu vaim, kes on inimese üle võtnud. Inimene käitub teatud moodi vihast tulenevalt s.o. peamine põhjus. Kõigil olenditel on olemas buddha loomus ja me soovime saavutada õnne ja rahu, aga glešad takistavad meid. Õpetuses proovimegi nendest takistustest vabaneda. Kui suudame glešadest vabaneda, siis olemegi Buddhad. Glešad on ajutised ja sealt alt paistabki buddha loomus välja. Meil on seoses egoga palju hirme, endasse klammerdumisega. Kui me vaatame ise ennast või seda ego e. mina, ise järgi haaramise tunnet, siis me saame aru, et seda ei ole päriselt olemas. Kus see mina siis on, mida ma haaran? Ja kui me mõistame, et seal ei ole midagi haarata, siis väheneb hirm tunduvalt. Kui me nii mõtleme, mediteerime, siis saabki öelda, et dharmast saab tee. K: eile rääkisime kannatuse kannatusest ka püsitusest. Kuidas aidata teisi surmaks valmistumisel, kui nad on suremas? V: Inimene, kes ei usu taassündi, kardab surra. Selline tugev hirm on meis kõigis. Dharma kirjeldab, kuidas kannatustega tegelda, toime tulla ka surmaga. Dharma näitab, kuidas me saame oma meelt muuta, aga meie meelel on palju kihte. On jäme mööduvus, kuid on ka mööduvus hetkest hetkesse, sekundist sekundisse. Me saame endale teadvustada, et kõik on möödas. Kui me oleme noored, siis ei huvita meid see, et me kord sureme. Aga mida vanemaks saame, seda enam me sellele mõtleme, et tere elu olen tööd rabanud ja nüüd pean kõik selle maha jätma. Mis sellest kõigest kasu on olnud? Meis in ikkagi hirm suremise ees. Meie dharma harjutuseks peakski olema see, et me mõistame mööduvust, püsitust. Kujustamine ja mantrate lugemine pole halb, aga kui me teeme edasijõudnud harjutust, siis meie glešad ei ole kuhugi kadunud. Meil on vaja aru saada illusoorsusest, asjade mööduvusest - see aitab meid hirmust vabaneda. On vaja arendada armastavat hoolivust kõigi suhtes, ka vaenlaste suhtes. Vaenlased on ju ka ajutised. Kui me loome armastavat hoolivust, siis see toob meie meelde rahu. Meil ei ole vaja kedagi vihata ja kui me arendame armastavat hoolivust, siis see toob kindlasti meile endile kasu. Nii saame me igapäevast kasu ja ka surres kasu, lisaks on meie meel rõõmus ja me oleme positiivses seisundis. Kui me mõistame, et kõik on illusoorne ja arendame sealjuures armastavat hoolivust ja kaastunnet, siis ongi see samm-sammult praktika kuidas liikuda tühjuse mõistmise poole. Vahest tehakse edasijõudnud harjutusi, et oo, ma olen kohe vaba ja pole vaja millestki loobuda. Aga me ei ole vaatamata harjutuste tegemisele glešadest vabad. See ei toimu hetkeliselt ja kiiresti. Meil on vaja, et meie meel pöörduks dharma poole, dharmast saaks tee, et me eemaldaks ja takistused sellelt teelt ja neljandaks - et segadus koidaks tarkusena. Me peame nägema, et kõik olendid on meie emad-isad-vennad ja me suhtume neisse hoolivalt. Näit. perekonnas lapsed ka kaklevad omavahel, aga siiski armastavad üksteist. Kui meis on armastav hoolivus, siis see lahendab paljud probleemid. Kõik tahavad olla õnnelikud, aga kui me vaatame ringi, siis paljuski otsitakse raha ja kuulsust, aga ei tegeleta hoolivuse ja kaastundega.
II loeng.
K: Kui keegi selline nagu Putin teeb halba, kas siis oleks parem ta ära tappa? V: Tapmine ei ole lahendus. Kui sa Putini ära tapad, siis tuleb ta asemele kaks Putinit jne. On vaja oma sisemine Putin ära tappa e. viha. K: Mida teha maniakiga, kes hakkab tänaval tulistama ja mingit muud teed ei ole, kui ta tappa? V: Buddha ühes oma elus oli laeval, kui üks madrus läks segaseks ja tahtis kõik 500 laeval olijat ära tappa. Buddha nägi seda ja tappis ta ära. See on sansaara asi, et sa peatad kellegi kahjustava tegevuse. Seal oli kaks varianti - kas tapetakse 500 või Buddha tapab tema. Tema valis, et ta tapab selle ühe ära. Karma toimib kõigi jaoks, kui sa kellegi ära tapad, pead sa olema valmis põrgusse minema ja taluma seal erinevaid räigeid kannatusi. Üldiselt me ei ole selleks valmis. Buddhal li info kõigi tagajärgede kohta olemas ja ta teadis, mida see tüüp plaanib teha ja ta teadis, mis temaga juhtub. Ta oli seda teiste päästmiseks nõus tegema. See oli hea tegu ja tõi head karmat, see tegu, et ta päästis 500 inimest. Aga et ta selle tüübi ära tappis, siis läks ta ikkagi mitmeteks eoonideks põrgusse. Kui Buddha oli juba valgustunud ja teda loobiti kividega ja ta sai kiviga vastu jalga, siis ütles, et see on minu karma. Karma toimib ikka, keegi ei ole karma seadustest üle. K: Kas siis peab selle inimese ära tapma, kes tulistab? V: Jah, kui sa oled valmis tagajärgedeks. K: Kas riiki kaitsev sõjavägi, näit. ukrainlased, kes kaitsevad oma riiki ja rahvast lähevad samuti põrgusse? V:Üks pool tuleb üle võtma ja teine pool kaitseb oma riiki või valdusi. See on halb tegu, kui sa kedagi tapad. Põrgusse minek sõltub karmast ja karma on kogum eelnevast. Aga jah, satud põrgusse. Kui sa teed halba, siis sellel on tagajärjed. See ei saa teist moodi ollagi. K: Kui ma tapan vaenlase ilma vihata, tema vastu tundeid tundmata. Kas siis toimib karma mulle positiivsemalt? K: Kui sul pole kiindumust ega viha, siis on raske tappa. K: Kui me selles elus kaitseme end, kui keegi meid ründab, siis kas eelmises elus oli vastupidi? V: Jah, see on sansaara armutu ringkäik. K: Kui marad Buddhat ründasid, siis kas marad olid Buddha meeleplekid? V: Jah, need on need takistused, millest ta pidi veel puhastuma. Marad olid ta enda meele peegeldused. Väliselt marad mõjutavad meid, nad loovad teatud toime. Me näeme neid kui päriselt olemas olevaid ja oleme segaduses. Nad on meie enda meele projektsioon. Milarepa ürles ka, et ta oli alguses segaduses ja ja välised marad mõjutasid tema elu. Aga Marpa õpetas talle, et kõik välised ilmingud on meie meele peegeldus. Meie meel, kui selline on Mahamudra, ja kui Milarepa seda mõistis, siis sai ta aru, et need ilmingud on Mahamudra ilmingud, et ei ole midagi väljastpoolt projekteeritavat. Kõik segaduse projektsioonid saavad koita tarkusena. K: Kas sinna hulka kuuluvad ka maavaimud, nagad ja kõik muud olevused? Kas nad kõik on projektsioonid ja mõjutavad meid? V: Duaalse meele jaoks on see kõik reaalne. Kui me mõistame, et see kõik on manifestatsioon, siis me näeme nende tõelist olemust. Kui me oleme vihased või kiindunud, siis on see meie jaoks olemasolev, see on päris. Aga kui me saame aru, et ei ole kedagi vihata ega kellessegi kiinduda, kui me saame aru, et ilmingud on vikerkaare taolised nagu vee mull, siis ei ole sellele enam reaktsiooni. Välistele asjadele ei ole reaktsiooni. Mull tekib veest ja kukub vette tagasi. Ta ei ole eristatav, ta tuli ja läks, aga ta on see sama olemus - vesi. Kui me nii harjutame ja nii mõistame, siis saame sisemiselt nendest haaramistest vabaks. K; Kiindumusest ja vihast on kergem aru saada. Aga kui tuleb lootus ja hirm? Neist on keerulisem aru saada, need pole võibolla nii konkreetsed tunded. Kas lootus ja hirm on seotud inimese enesekindlusega? Kuidas me hakkama saame, et kui me oleme juba kogenud praktikas, siis meil ei tohiks enam olla lootusi ja hirme? V: Lootus on seotud kiindumusega ja hirm vihaga. Me soovime midagi saada ja me kardame midagi, mida me ei soovi saada. See on selline duaalsus, et me soovime midagi ja midagi ei soovi. Kui me harjutame kiindumusest e. lootusest vabanemist, siis me praktiseerime rahulolu, rõõmsat olekut. See ei ole see, et me mitte midagi ei tee, et me lihtsalt olen, mul on kõik olemas, vaid aktiivne praktika. Kui on piisavalt põhjust mingi asja saavutamiseks, siis ei ole meil vaja loota, et kas see juhtub või ei. Kui me oleme piisavalt panustanud ja tööd teinud, siis see asi juhtub ilma selleta, et me loodaks. Kui me oleme laisad, et see asi juhtuks, siis ei ole ka tulemust. Kui ma olen kuu aega tööl käinud, siis ma tean, et ma saan palka, ma ei pea lootma, kas saan.
Jällegi põhiteesid. Meie meel järgib dharmat ja dharmast saab tee ja kolmandaks - teelt kõrvaldatakse segadused ja takistused. Kui meis on kiindumus ja viha, siis tuleb meenutada püsitust või mööduvust ja ka seda, et pole konkreetset objekti, mida vihata või millesse kiinduda. Kui sa oled endasse kiindunud, siis harjuta armastavat hoolivust teiste vastu. Need samm-sammult järgnevad harjutused on väga hästi kirjeldatud Gampopa raamatus ,,Vabanemise ehtekee". See ei ole mahukas teos, aga seal on piisavalt hästi ja üksikasjalikult kirjeldatud, mitte see, et sansaara on halb või mis meeldib, mis mitte, vaid see näitab kogu teed nii nagu see on samm-sammult. See on lihtsalt üks näideühest tekstist. Tuleb vaadata, mis meile kannatusi loob ja seda on vaja puhastada. Kui me sellega ei tegele, siis meie ego ja kiindumussuurenevad. Gampopa on öelnud, et kui me ei harjuta dharmat vastavalt dharmale, siis viib see meid alumistesse ilmadesse või siis tekib vaimne materialism. Dharmast peaks saama tee. See kolmas punkt - segaduste kõrvaldamine teelt - me rääkisime armastavast hoolivusest ja kaastundest. Need on mitmes mõttes, näit. puhastumiseks ja kaitseks. Kaitse aspekti jaoks on üks lugu. Buddha ajal elas üks kuningas n.ö armastava hoolivuse kuningas. Sel ajal oli ta riigis suur pandeemia. 5 yakšat sõid inimeste liha. Paljud haigestusid ja kuningas mõtles, mida teha. Ta kogus maakondade juhid kokku ja õpetas neile armastava hoolivuse praktikat. See on see kaitse. Õpetas, kuidas seda teha ja saatis tagasi oma maakondadesse. Valitsejad nii ka tegid. Nende enda meel sai armastava hoolivuse poolt täidetud ja ka inimesed paranesid nii vaimselt kui füüsiliselt. Siis tekkis probleem 5 yakšaga - neil polnud enam midagi süüa. Nad läksid kuninga juurde, et anna meile süüa. Kuningas lasi suure pidusöögi korraldada, aga nad vaatasid, et me ei söö ju juurvilju. Kuningas vaatas, et mida teha, ma ei saa ju lasta kedagi ära tappa, et neile süüa anda? Mõtles paar päeva ja lõpuks lõikas oma jala küljest tüki liha, et yakšadele süüa anda. Yakšad olid hästi õnnelikud, nad vaatasid, et selline valitseja, meie oleme halvad ja teeme neile kogu aeg halba, aga tema on meie suhtes kaastundlik. Nad ütlesid talle, et sa kunagi kindlasti valgustud, kuna oled nii palju head teinud. Tegid meile selle annetuse. Praegu aitasid sa meid näljast üle ja tulevikus, kui sa oled valgustunud aita ka meid valgustuda ja anna meile oma tarkus edasi. Kuningas ütles, et jah, ma olen palju aidanud, minu keha, kõne ja meel on pühendatud kõigi olendite jaoks ja tulevikus jagan ma teile seda tarkust. Kui me teeme armastava hoolivuse praktikat, siis meie meeleseisund on rahulik, meil on vähem halbu mõtteid ja me tunneme ennast rahulikult ja vaimselt ja füüsiliselt hästi. See hetk, kui meis on armastav hoolivus, siis see ongi nagu nirvaana seisund, hetkeline ja lühike. Aga kui me suudame selle püsivaks muuta meis oleva väga suure armastuse hoolivusega ja kaastundega, siis see seisund on püsiv. Me oleme siin hinganud siis ja välja - nii see praktika käibki. Armastav hoolivus tähendab seda, et me soovime kõigile rahulikku ja õnnelikku seisundit, aga kui me vaatame ringi, siis see tegelikult nii ei ole ja siis tuleb mängu kaastunne. Me soovime vabastada kannatustest ja kannatuste põhjustest. Näitena on siis see, et on palju mereandide restorane, kus krabisid keedetakse ja küpsetatakse elusalt. Kui sa praed elusat krabi kuumal pannil, siis ta kisab seal s.o. nagu põrgu vald. Või siis veel elusa kala praadimine kuumas rasvas. See on suur kannatus kalale. See, kes restoranis nii elusaid kalu ja krabisid tellib, loob endale karmat sellesse ja järgmisse ellu. Kaasa tuleb tunda mõlemale - nii kalale kes kannatab, kui ka kala tellijale, kes seda sööb. Üks on kannatus ja teine loob endale kannatuse põhjust. Samuti loob ka Putin endale kannatuse põhjuseid. Kui oleme kaastundlikud kõigi vastu, siis saame ise kasu ja iha puhastub. Kui meie meel on kaastundlik, siis see ongi budha meel, mis avardub. Kui me hingame sisse, siis kujustame, et hingame sisse kõigi buddhade kaastunnet. See levib üle kogu keha meisse ja me soovime et kõik olendid oleksid vabad kannatustest ja kannatuste põhjustest. Ja ka need, kes meid vihkavad ja et kõik oleksid terved ja hoitud, ja et me oleksime vabad hirmust. Nii saame me teisi aidata. Tuleb aru saada, et kõik on manifestatsioon, peegeldus, ka meie enda keha. On üks lugu Asanga ja Maitreja kohta. Asanga õppis Nalanda ülikoolis Buddha õpetusi. Ta sai endale iidamiks Maitreja. Asanga läks eraldusse ja oli seal 3+3+3+3 aastat, kokku 12 aastat, aga ei olnud ikkagi Maiteja visiooni ega isegi heaendelist und temast näinud. Ta oli paanikas, et ma ei näegi oma iidamit. Peale neljandat ritriiti kõndis ta läbi küla tagasi ja nägi seal koera, kellel olid suured vigastused ja keda sõid vaglad. Aga see koer oli ikka kuri ja püüdis hammustada. Asanga vaatas, et koer kannatab, aga on ikka kuri. Ta tundis, et peab koera kuidagi aitama. Aga ta mõtles, et kui ma kõik vaglad ära võtan, siis nad ei saa süüa ja surevad ära. Ta oli valmis enda küljest tüki liha vakladele söögiks andma. Kui ta hakkas koeralt vaklasid eemaldama, siis ilmus talle Maitreja selle kaastunde läbi, mis Asangal oli. Asanga oli hästi emotsionaalne, ütles, et sul pole minu vastu üldse kaastunnet. Ma olen 12 aastat rüganud, aga pole sind kordagi näinud. Maitreja ütles, et see pole tõsi. Ma olen esimesest päevast peale sinuga seal koopas olnud. Aga kuna sul on nii suur kaastunne, sa püüdsid seda koera päästa ennast kõrvale heites, siis need takistused, mis sul olid on kaastunde mõttes nüüd puhastunud ja seetõttu ma ilmusingi. Asanga oli nii õnnelik. Ta võttis Maitreja oma õlale ja näitas teda seal külas kõigile. Aga õlal nähti vaid koera. Kaastunne tähendab siis seda, et kõik oleksid kannatustest vabad. Ja see on ka väga võimas praktika, vähendades oluliselt meie hirme. Pole enam midagi karta, me ei karda ka halbu vaime ja oleme kaastundlikud kõigi kuue ilma olendite vastu.
III loeng.
Me rääkisime armastavast hoolivusest, kaastundest ja kolmandaks on Bodhichitta. Bodhichitta jaguneb kaheks - soov-Bodhichitta ja tegevus-Bodhichitta. Armastav hoolivus ja kaastunne on Bodhichitta baasiks ja Bodhichitta kaudu teostame me tõeliselt õnne ja rahu. Bodhichitta on otsene budhasuse põhjus. Esimene oli soov-Bodhichitte e. püüdlus Bodhichitta. Lisaks sellele on meil vaja tarkust. Tarkus on ka kahene - me teame asju nii nagu nad on ja kõiketeadmine. Kui meil ei ole tarkust, siis me jookseme siia-sinna ja me ei püsi õigel teel. Tarkus on see, mille kaudu me saame teisi aidata. Kui meil on ainult soov-Bodhichitta, siis see ei ole piisav, et valgustuda, et saaksime Buddhaks. Selleks on vaja midagi ette võtta ja selleks on tegevus-Bodhichitta, me peame valgustatuse välja teenima. Tegevus-Bodhichitta koosneb kuuest paramitast e. ületavast täiusest - heldusest, moraalsusest, kannatlikkusest, püsivusest, meditatiivsest keskendumisest ja tarkusest. Heldus e. annetamine on suhteliselt lihtne paramita. Seda saame me kõik harjutada ja teha. Moraalsus on natuke keerulisem. Hüljata voorusetus ja tehe vooruslikke tegusid. Kannatlikkus on veel veidi raskem. Need kolm on moraalsuse osad treeninguteks. Helduse ja annetuse osa koosneb ka mitmest osast. Me ei anneta mitte ainult materiaalseid asju, vaid me pakume teistele ka hirmust vaba olemist, aitame neid ja näitame nende vastu üles hoolivust. See käib annetuse alla. Kannatlikkuse all püüame mitte vihastuda. Neljas on püsivus, rõõmus pingutus. See käib kõigi kolme osa kohta. Viies on meditatiivne keskendumine. Siin on ka neli taset ja kui me oleme saavutanud tugeva keskendumise seisundi, siis võime sündida urmide? maailma. Kuues paramita on tarkus e. tühjuse mõistmine. Raske on näha, et kõik on miraaž. Meie ise ja me kogemused ja kannatused on samuti miraaž. Kujundlikult on nähtused nagu pilved - tulevad ja lähevad. Kui me ei tea, et nähtused on nagu miraaž, muutumises, siis me ei saa tühjust mõista. Selle kohta on üks kuulus tekst ka ,,Süda suutra", kus on öeldud, et kuju on tühjus ja tühjus on kuju, s.o. just kui selline paradoks ja seda on raske mõista. Kas on selles, et kui tuleb mingi mõte, viha või kiindumus ja kui me ei suuda seda tühjusena näha, siis me kannatame. Aga kui me näeme, et nad on tühjad, illusoorsed, siis nad lihtsalt lahustuvad, neil ei ole seda jõudu, tulevad ja lähevad nagu pilved, meeles tekivad mõtted ja need lahustuvad tagasi. Mitte ainult meie sisemaailm ei ole illusoorne võid ka väline maailm, mida me tunneme ja tunnetame. Mida tugevamaks saab meie Bodhichitta, seda kergemini saame eksimusi oma teelt kõrvaldada s.o. III Gampopa dharma. See õpetus toob kokku V treeningut - kogumise-; ettevalmistuse-; sisekaemuse-; meditatsiooni ja enam mitte õppimise. Kui me seda teed samm-sammult käime, siis saavutame lõpuks tõelise õnne ja meil ei ole enam hirmu, ka mitte põrgusse sattumise ees. See kõik on meie meele sisemine treening. Rinpotše rääkis veel V skandast - füüsiline vorm, keha, taju, vaimne loomine ja erinevad teadvused (lõhna-, nägemise teadvus jne.)Kui meis ei ole Bodhichittat ja me ei ole tühjusest aru saanud siis on meis tugevad ego, kiindumus ja viha ja me saame sageli seda, mida me ei soovi. Saame üks hetk vanaks, tulevad erinevad haigused ja sureme ära. Kui me saame aru tühjusest ja asjade püsitusest ja nähtustest, meis on armastav hoolivus ja kaastunne siis saame segaduse kõrvaldada ja see on valgustatuse aluseks. See on põhiline dharma õpetus. Kui me seda teed käime, siis kõrvaldame oma segaduse, me hakkame ise kehastama seda õpetust ja segadus, mis meis on koidab tarkusena. Nüüd on meil ülevaade sellest teest olemas, õpetaja on seda meiega jaganud ja meil on nüüd aeg seda praktiseerima hakata. Meil on nüüd selline õpetus ja arusaamine olemas, me ei saa enam teelt kõrvale kalduda. Me oleme teel, me teeme asju õigesti, aga see võtab aega. Aga me teame õiget teed ja me saame seda mööda minna. Lahendus on meis endis.
See on väga lühike tekst. Algul on Varjupaiga võtmine ja Bodhichitta.
TARKUSERATAS
Džigten Sumgöni Gurujooga,
mille teeks on Dharmakaya .
Varjupaik ja Bodhichitta:
KÖNTŠOK KÜNDU LAMA DORDŽJE TŠANG
DŽJANG TŠHUB BARDU MIDREL KJAB SU TŠHI
THRUL NANG GU KE NAR WE DRO WA NAM
MI NE SA LA GÖ TŠHJIR KJE DO
Laama Vadžradhara, Kolme Kalliskivi kehastus
lähen sSinusse varjupaika, kuni saavutan virgumise;
Tajuvad olendid, väära tajumise kannatuse ohvrid,
loon endas Virgumisele suunatud meelelaadi,
et viia teid kõiki mitte-viibimise seisundisse.
(3x)
Järgmine osa on kujustamine. Džigten Sumgöni pilt on meie ees, ta on meie ees taevas.
KUJUSTAMINE:
DORDŽJE TŠHANG WANG DŽIGTEN SUMGÖN ŠJAB
TOB TŠHU MI DŽJIG MA DRE DEN LA ŠJUG
DŽJAM TSE SEM TŠHOG TSHEN PE ÖZER THRO
THRIN LE TOG ME WE THA DANG NYAM
Isand Vadžradhara Džingten Sumgön istub kümne jõu istmel.
neljal kartmatusel ja kaheteistkümnel segunemata dharmal;
(Tema) suured ja väiksemad armastuse, kaastunde
ja Bodhichitta märgid kiirgavad valguskiiri
ning mitte-arutlev valgustunud tegevus
jõuab võrdselt kõigi ekslevate olenditeni.
Kujustame, et Dzigten Sumgön on ilmneva tühjuse ühendus. Temast kiirgub valgust meisse ja kõigisse olenditesse. See puhastab olendite takistused ja meeleplekid ja seeläbi saavutavad Buddha suurepärased omadused ja tunnused.
MANTRA
OM AH RATNA SHRI SARWA SIDDHI HUNG
(korrata nii palju kui võimalik)
ÕNNISTUSE PALUMINE:
DE DÜ LU RIG DRÖN DANG MAR ME DZE
MA ONG DŽJAM PA DA TA ŠAKJA THUB
LU DRUB LAR TRUL NJAM ME RINTŠEN PEL
DŽIGTEN SUMGÖN ŠJAB LA SOL WA DEB.
Sa oled mineviku budad Nagakulapradipa ja Dipankara
tuleviku buda Maitreja ja praegune Šakjamuni;
Nagarjuna ümbersünd, võrreldamatu Ratna Šri -
Isand Sžigten Sumgön, sinu poole ma palun.
Džigten Sumgön on mineviku, oleviku ja tuleviku Buddha ja palume temalt õnnistust.
VÄEPÜHITSUS JA SULANDUMINE:
LAMA´I KU SUNG THUG LE ÖZER THRÖ
DAG GI NE ŠJIR THIM PE DRIB ŠJI DAG
WANG ŠJI LEG THOB KU ŠJI SA BÖN TRÜN
LAMA RANG THIM RANG SEM SEL TONG NGANG.
Valguskiired emaneeruvad Laama kehast, kõnest ja meelest
ning sulanduvad minu nelja kohta,
puhastades seeläbi neli pimestust, andes neli väepühitsust
ja istutades seeläbi nalja kaya seemned;
Seejärel sulandub Laama minusse;
Mu meel on loomulik kiirgav-tühjus.
(lubage meelel puhata sellisena nagu ta on)
Siin saame neli pühitsust meditatsiooni kaudu. Otsa eest tuleb valge valgus, esindades budhade tarkuskeha ja armastavat hoolivust, puhastades meie füüsilise keha karma ja takistused. Me saame Vaas pühitsuse ja seemne Nirmanakaya keha saavutamiseks. Kurgu tšakrast emaneerub punane valgus, s.o. budhade kõne, tarkus ja ka kaastunne, laskub meie kõrile ja puhastab meie kõnega tehtud karma. Me saame aru, et kõik helid on kayad s.o. salajane pühitsus ja saame seemne et saavutada Sambhogakaya keha. Sinine valgus tuleb Džigten Sumgöni südamest meie südamesse. See tähendab buddha takuse meelt e. Bodhichittat ja puhastab meid vaimselt ja glešade takistustest, et saaksime mõista Mahamudrat, mis on tarkuse pühitsus ja saame seemne Dharmakaya keha saavutamiseks. Kollane valgus laskub Džigten Sumgöni nabast meie nabasse. See on kõikide budhade peenekoeline tarkus ja suurepärased omadused. Need puhastavad meie peened takistused. Selle pühitsuse kaudu saame nelja kaya seemne - Väärtusliku sõna pühitsuse.
Peale seda lahustub Džigten Sumgön valguseks ja sulandub läbi meie pealae meisse. ja me oleme ühenduses budha kõne, keha ja meelega. seejärel lahustume ise tühjusesse s.o. lahutamatu ühtsuse ja kiirguse seisund. Ja lõdvestume.
PÜHENDAMINE:
KHOR DE DÜSUM SAG JÖ GE TSHOG KJI
DAG DANG KHA NJAM SEM TŠEN MA LÜ PA
DÖN DAM LHEN TŠIG KJE PE DÖN TAG TE
SI ŠJIR MI NE THAR TŠHJIN SA THOB ŠOG.
Läbi nii sisemise, kui ka kolme aja jooksul sansaaras
ja nirvaanas kogutud vooruste,
saagu mina ja eranditult kõik olendid, kes täidavad
ilmaruumi, mõistma koosilmnevat ülimat tõelust ja
saavutagu (me) lõplik mitteviibimise seisund,
(mis ületab) nii olemasolu kui ka rahu.
(korrata vähemalt 3x)
Harjutus, mis on sügav oma tähenduselt ja õnnistustest tulvil, kaasaja regulaarsetele harjutajatele, kel on piiratud ajalised võimalused; koostatud Khentšen Kontšok Gyaltsen Rinpotše poolt 27 oktoobril 2008.
SELETUSED
Tathagata kümme jõudu:
1. Jõud teada paiku ja mitte-paiku
2. Jõud teada karmalist küpsemist
3. Jõud teada erinevaid elemente
4. Jõud teada erinevaid kalduvusi
5. Jõud teada olendite võimekusi, kõrgeid ja madalaid
6. Jõud teada kõiki liikumise radasid
7. Jõud teada täielikult puhtaid ja üdini painavaid külgi, sisenemisel - kindla vabanemise, samadhi ja samapatti dhyanasse.
8. Jõud teada eelnevaid asupaiku
9. Jõud teada surma ülekandumist ja sündi
10. Jõud teada väljavoolu lõppemist
Tathagata neli kartmatust:
1. Puudub hirm enesele kuulutada ,,kõik, mis tuleb kõrvale heita on heidetud"
2. Puudub hirm enesele kuulutada ,,mul on kõik omadused"
3. Puudub hirm kuulutada teistele ,,see on tee ja see on ravim"
4. Puudub hirm kuulutada teistele ,,need asjad tuleb hüljata"
Kaheksateist Buddha Dharmat, mis ei ole segatud:
1. Tathagatas ei ole segadust
2. - ei ole müra
3. - ei ole unustamist
4. - ei kaota meditatsiooni tasakaalu
5. - ei ole erisuse tajumist
6. - ei ole mitte-analüüsivat võrdsust
7. - ei ole motivatsioonis tagasilangust
8. - ei ole püsivuses tagasilangust
9. - ei ole teadvustamises tagasilangust
10. - ei ole samadhis tagasilangust
11. - ei ole prajnas tagasilangust
12. - puudub täielikult lõplikust vabanemisest tagasilangus
13. - igale kehalisele teole eelneb tarkus
14. - igale kõnelisele teole eelneb tarkus, mis kestab ka teo ajal
15. - igale meele tegevusele eelneb tarkus, mis kestab ka teo ajal
16. - vaatab minevikku läbi tarkuse, mis ei klammerdu ega ole takistatud
17. - vaatab tulevikku läbi tarkuse, mis ei klammerdu, ega ole takistatud
18. - vaatab olevikku läbi tarkuse, mis ei klammerdu ega ole takistatud
SUUREPÄRASE KHENCHEN KONCHOG GYALTSENI PIKA ELU PALVE
GJEL KÜN SUNG GI NGO WO NANG TAJE
TSEN TSAM TÖ PE DÜ MIN TŠI WA SOK
DŽIK PA KÜN KJOP GÖN PO TSE PAK ME
DENG DIR GE LEK DŽIN TŠEN WAP TU SÖL.
SI NA TŠE KON TŠOK GJUR GJEL WE TEN
LAP SUM DRI ME NORBU GJELTSEN DRENG
RATNA SHRI GONG PE SEL DŽE TŠE
KHEN TŠEN DRO WE PEL GÖN ZHAP TEN SHOK.
Sina, kes Sa oled Piiritu Valgus, oled kõigi võidukate kõne olemus.
Kaitsja Amitajus, juba üksnes Sinu nime kuulmise läbi
Oleme kõigu hirmude, nagu enneaegse surma eest kaitstud.
Palun jaga meile ülimaid täieliku headuse õnnistusi nüüd ja kohe.
Selles olelusilmas, kus Võiduka õpetused on väga haruldase ja ülimad.
Tõstes selle ehitud, plekitu kolme õppe võidulipu,
oled Sa suurepärane Ratna Shri kavatsuste selgitaja.
Khenchen, hiilgav olendite kaitsja, olgu Su iga pikk!
Georg Mooses 2024