Sünd

Ahviaasta kuuenda kuu kümnenda päeval ilmus imelisel teel „Piimaookeani” järvel asuva lootosõie sisse Guru Rinpotše. See järv asub Edela-Odijanas, Afganistani-Pakistani piiri ääres ja on tuntud ka Danakoša nime all. Sellele vaatamata on tema sündimise kohta erinevaid seletusi. Mõned India ajaloolased kinnitavad, et ta sündis Odijana kuninga või ministri pojaks ning teised väidavad, et ta ilmus äkitselt Malaya mäe tippu, mis asub Sri Lankal. Kuid Guru Padmasambhava aardeõpetused kinnitavad versiooni, et ta sündis iseeneslikult lootosest. See on kõige tuntum versioon ja järgnev elulugu on samamoodi edasi antud.

Odijana

Suur jõgi Sindhu, mis on üks neljast suurest jõest, mis saavad alguse Kailaši mäelt, voolab läänesuunas Odijana piirkonda ja suubub lõpuks Araabia merre. Oma teel Odijanasse muutub jõgi järveks, mis on kaetud lootostega. Kuna lootose juured toodavad magusat ja piimjat mahla, siis on see järv tuntud ka „Piimaookeanina”. Enne Guru Padmasambhava sündi oli järve keskel suur küps ja kaunis punane lootos. Buddha Amitabha südamest lendas välja punane silp HRI, mis kukkus lootose suunas ja jäi selle kohale peatuma. Silp muutus valguseks ja äkitselt, sõltumata ema ja isa põhjustest ja tingimustest, tekkis sinna kaheksa-aastane laps. Ta oli ehitud suuremate ja väiksemate tunnusmärkidega. Hoides käes vadžrat ja lootost, hakkas ta kohe jagama õpetusi selle piirkonna jumalikele olenditele ja daakinitele.

Kuningas Indrabodhi

Samal ajal oli Odijana valitsejaks Kuningas Indrabodhi, kes resideeris üheksatipulises palees koos oma kuninganna ja sadade ning tuhandete ministritega. Kuna kuningal polnud poega, siis viienda suvekuu täiskuu ajal tegi ta suuri annetusi Kolmele Kalliskivile ja luges Dharmapilve suutrat. Samuti avas ta oma kolme tuhande varakambri uksed ja jagas almuseid vaestele ja puudust kannatajatele, kuni varandus sai otsa. Seejärel hüüdis ta ahastuses „Kerjuste rivi ei lõpe, kuid mul pole enam midagi annetada!” Kui allesjäänud kerjused ei saanud oma osa, ütlesid nad kuningale, et kui viimane ei anna kerjustele nendele kuuluvat osa, siis kõik tema minevikus sooritatud teod on tähtsusetud. Seda kuuldes tekkis kuningal soov hankida kerjuste jaoks lõppematu varandus. Ta rändas ookeanikaldale, et hankida soovetäitev kalliskivi, mis oli müstilise olendi - Naga tütre Tšarumati - kroonil. Kuningal õnnestus kalliskivi ilma äpardusteta kätte saada ning ta purjetas tagasi, lastiks seitset eri sorti juveele. Kuninga usuminister Trig Na Dzin oli hakanud oma isandale vastu tulema ning kohtudes jutustas ta loo imelisest lapsest. Valitseja oli selle uudisega väga rahul ning läks lapse juurde, küsides, kes on ta isa, ema ja millisesse kasti ning riiki ta kuulub. Laps teatas selle peale:

"Minu isa on isetekkinud Samantabhadra.

Minu ema on tegelikkuse sfäär, Samantabhadri.

Minu kastiks on ürgtarkuse ja Dharmadhatu ühtsus.

Ning minu nimeks on kuulsusrikas Padmasambhava."

Lootosest sündinu

Seda kuuldes oli kuningas väga rahul. Ta mõtles, et sündinud on nirmanakaya avaldumisvorm ja kutsus lapse lossi oma pojaks ning samuti ka religioosseks juhiks. Lapsele pandi nimeks „Padmasambhava”, mis tähendab „Lootosest Sündinu”. Hiljem abiellus Padmasambhava Prabhadharaniga, kes oli kuningas Tšandan Gomašree tütar ning juhtis kuningriiki Dharmaseaduste järgi. Ta sai tuntuks kui Šikhabandh Radža ehk „Krunnis juustega Kuningas”.

Rodravadžrakala

Peagi märkas ta aga, et poliitika ja vabanemiseni viiv õpetus on vastuolus ja tema selline positsioon ei aita olendeid ülima eesmärgi suunas. Seetõttu sooritas ta müstilise toimingu, tappes kurja ministri poja ja juhtis viimase teadvuse dharmadhatusse. Selle tulemusena pagendati ta maalt välja, kardetud Sitavana surnuaiale. Sooritades järjest Nandavanis, Daanbhumidvipas, Parušakavanis ja teistes surnuaedades müstilisi toiminguid, saavutas ta tavalisi ja ebaharilikke siddhisid (imevõimeid) ning sai tuntuks kui Rodravadžrajakala ehk „Vadžra jõuline ilming”.

Guru Dhimana Varrutži

Soovides inspireerida oma tulevasi õpilasi, rändas ta Bodhgayasse ja teistesse paikadesse, et saada õpetusi mitmetelt suurtelt õpetlastelt, kõrgetelt meistritelt ja Daakinitelt. Ta oli võimeline ainuüksi ühekordse kuulamisega mõistma terve Vinaja, Suutra ja Abhidharma kolmikkorvi. Lisaks sai ta välimised ja sisemised salajased mantrad, suulised ülekanded ning kõrgeima ja varjatuima - Atijooga juhised. Mandala jumalused ilmutasid talle oma vorme ja Padmasambhavast sai võrratult erudeeritud ja kõrge meister. Seeläbi ilmutas ta märke - Täielikult Küpsenud Teadlikkusehoidja - taseme saavutamisest. Seejärel tunti teda kui Guru Dhimana Varutši, „Ülim Armastus Õnnistatud Tarkusega”.

Abielu Mandravaga

Seejärel võttis ta omale vaimseks kaasaks Zahori kuninga Šastradhara tütre Mandrava. Kuna kuningatütrel oli Daakini tunnuseid, siis viis ta oma kaasa Maratika mägikoopasse, mis asub Nepaalis ja on tuntud Haleša nime all. Seal praktiseerisid nad kolme kuu jooksul pikeaelisuse rituaale ning saavutasid Surematu Vadžrakeha, mis on märgiks Surematu Elu Teadlikkusehoidja taseme saavutamisest.

Tso Pema

Soovides Odijana inimesi rahustada ja vaigistada nende viha, läks Padmasambhava sinna tagasi. Olles maskeerunud kerjuseks, tundsid paljud ta sellegipoolest ära ning teda taheti vihaste ministrite ja rahvahulga poolt sandlipuust tuleriidal ära põletada. Kui tuli süüdati, siis muutis Padmasambhava selle müstilisel viisil suureks lootostega järveks, istudes ise koos oma kaasaga keset järve suurel lootosel. See rabas kohalviibijaid ning ministrites ja rahvas tärkas meistrisse suur usk.

Lisaks sellele praktiseeris ta Nepaalis Yanglašodi koopas Višhuda Iidamit koos konsordi Sakya Deviga Nepaalist ning peagi saavutasid nad mõlemad ülima Mahamudra Teadlikkusehoidja seisundi. Need oli mõned Guru Padmasambhava saavutused enne Tiibetisse minekut.

Detšogma sünd

Kui Isand Buddha andis Avalokitešvarale ülesande taltsutada mahajäänud Tiibeti maa, siis vaadates sellele barbaarsele maale, hakkasid viimasel pisarad voolama. Neist pisaraist sündisid Jumalanna Ganga ja Gangtšungma. Ühel päeval varastas Jumalanna Gangtšungma mõningaid taevaseid lilli. Selle teo tõttu kaotas ta palju pälvimusi ja surres ei saanud ta enam sündida jumalate riiki, vaid sündis inimesena. Ta sündis Detšogma nimelise tüdrukuna Jardžinma kasti.

Detšogma pojad

Olles sündinud Avalokitešvara pisarast, oli tal suur usk Dharmasse ning seetõttu asus ta juhtima hiilgava stuupa ehitamist Boudhas, Kathmandu lähedal Nepaalis. Siiski suri ta enne, kui stuupa valmis sai. Tal oli neli poega, kes andsid lubaduse ehitada stuupa lõpuni. Seda austuseks oma emale ja ülimast veendumusest Dharmasse. Pärast stuupa valmimist palusid nad siiralt, et tulevikus sünniksid nad Dharmakuningana, suure õpetatud Khenpona (Dharma professorina), võimsa tantrilise meistrina ja saadikuna, kes viib kõik eelmised kokku. Legend räägib ka, et stuupa ehitamise ajal kuulis nende tark eesel seda kõike pealt. Seda kuuldes mõtles eesel: „Ma olen nende heaks niipalju töötanud, aga nad ei pea mind isegi oma palevetes meeles! Annan lubaduse nende palvete viljad hävitada.”

Kuningas Trisong Detsen

Vastavalt nende soovpalvetele sündiski üks poegadest Trisong Detsenina (38 Tiibeti kuningas ja Mandžusri kehastus), teise kuninga saadikuks, kes kutsus Indiast Tiibetisse ülejäänud kaks poega - suure Khenpo Šantarakšita ja tantra meistri Guru Padmasambhava. Padmasambhava, mäletades oma mineviku lubadusi, oli kutsega nõus. Teel Tiibetisse alistas ta kahjulikke jumalikke olendeid ja deemoneid, muutes nad ustavateks Dharmakaitsjateks. Tiibetis kohtudes asutasid kuningas, guru ja khenpo Tiibeti esimese kloostri Samye, sisustades selle kujudega. Seejärel andsid esimesed seitse munka neile mungatõtused ning alustati Sanskritikeelsete suutrate ja tantrate tõlkimise ja tõlkimise standardiseerimisega. Pandi kindel alus õppimise, mõtisklemise ja meditatsiooni traditsioonile ning seeläbi hakkas Tiibetis Buddha-Dharma särama nagu päikesekiired.

Langdarma

Eesel sündis hiljem ümber Langdarmana (41. Tiibeti kuningas) ning tal õnnestus Dharma levik Tiibetis peaaegu hävitada.

Guru Padmasambhava käis imelisel viisil läbi kogu Tiibeti, õnnistades kõik mäed, järved ja koopad, et nad oleksid sobivad paigad eneseteostuseks. Eriti Ngari piirkonna Tiibeti ülaosas, kus ta õnnistas kahtkümmet mägikoobast. Utsangis õnnistas ta kahtkümmet üht salajast paika. Lisaks sellele kolm kuningliku aarde paika Ülem-, Kesk- ja Alam-Tiibetis. Viis provintsi, kolm orgu, ühe saare ja nii edasi. Lisaks sellele, et taltsutada olendeid tulevikus, peitis ta kaheksateist erinevat aaret, mille hulka kuulusid tekstid, materiaalsed rikkused, pühad pildid jne. Lisaks andis ta selged ettekuulutused nende aarete leidmise kohta tulevikus (aarde avastaja, kaitsja ja ka avastamise aja kohta).

Guru Rinpotše kaheksa kehastust

Padmasambhava olevat väidetavalt võtnud kaheksa erinevat kuju ehk manifestatsiooni (Tib. guru tsen gye), esindades vastavalt oma erinevaid olemise aspekte - jõulised, vaigistavad jne.

1. Guru Orgyen Dordže Tšhang (Oddijana Vadžradhara) - selle nime sai Padmasambhava pärast seda, kui oli omandanud Mahajooga õpetused Vadžrasattvalt ja saavutanud 9. bhumi (bodhisattva) taseme.

2. Guru Šakja Senge (Šakja lõvi) – Teades, et tema ajal elavad olendid ja tuleviku olendid vajavad vaimset juhendamist, õppis Padmasambhava erinevate suurte õpetajate juhendamise all inimeste ja mitteinimeste ilmades.

3. Guru Pema Gjalpo (Lootose Kuningas) - periood, mil Padmasambhava oli viie aasta jooksul Oddijana kuningaks

4. Guru Padmasambhava (Lootosest Sündinud Õpetaja) – Kõikide Budade kolme keha ning ka keha, kõne ja meele manifestatsioon. Selle vormina on ta meile kõige rohkem tuntud.

5. Guru Loden Tšokse (Ülima Tarkuse Hoidja) – Periood, mil ta viie aasta jooksul õpetas kašmiiris Särava Õndsuse surnuaias Dharmat Dakadele ja Dakinitele.

6. Guru Njima Ozer (Päikesekiir) – Viie aasta jooksul õpetas Guru Rinpotše Dharmat daakinitele Bedha nimelisel maal kohas, kus toimus laipade tuhastamine. Sealt läks ta otse Dharmadhatusse - Akaništa taevasse, et hankida teadmisi Algbudalt Samantabadralt.

7. Guru Dordže Drolo - Padmasambhava jõuline vorm, mille ta võttis, et vaigistada Tiibeti kohalikud vaimud ja muuta nad Dharmakaitsjateks.

8. Guru Senge Dradog (Tarkuse Lõvi) – Padmasambhava kutsuti Nalandasse budistide ja mittebudistide väitlusele, kuna budistid pelgasid, et ei suuda mittebudistide okultsetele jõududele vastu astuda. Padmasambhava näitas Buddhadharma ülimat tuuma, võttes selle vormi, mille peale vastaspoole väitlejad tunnistasid end võidetuks ja võtsid varjupaiga Kolmes Kalliskivis.

Saavutused

Guru Padmasambhava tegevuse tulemuste hulka kuuluvad tema kahekümne viie lähima õpilase vabanemine (sansaarast), kaheksakümmend õpilast saavutasid vikerkaarekeha. Lisaks sellele saavutasid kolm miljonit õpilast stabiilse tantrika loomisstaadiumi, sajal tuhandel olid kaudelejõudmise märgid, üheksakümmend tuhat õpilast saavutasid rikkumata Illusoorse Keha ja kaheksakümmend miljonit õpilast jõudsid teatavate saavutusteni. Olles nende suurepäraste saavutustega lõpule jõudnudja teades, et olendid Maal on rahustatud, lahkus ta Edelapoolsesse universumi, kus elasid maagilised kannibalid. Tema eesmärgiks oli aidata neid olendeid ja kaitsta Maad nende poolt tekitatava kahju eest.

Eluiga

Öeldakse, et Guru Padmasambhava elas Indias kolm tuhat kuussada aastat, hoides üleval Buddha õpetusi ja aidates olendeid. Tema viibimise kohta Tiibetis on mitmeid erinevaid versioone. Mõnede nende kohaselt viibis ta seal kolm aastat, kuus aastat, kolmteist aastat jne...Vaatamata neile erinevustele viibis Guru Padmasambava enda õpetuste kohaselt Tiibetis viiskümmend viis aastat ja kolm kuud, kehastades õpetuste olemust ja tuues nii kasu lugematule hulgale olenditele vastavalt nende soovidele ja eripäradele. See on usaldusväärne ja kindel fakt.

Lahkusega, mis on suur kui ilmaruum, teenis Guru Padmasambhava

raugematult olendeid jumalike olendite, inimeste ja nagade ilmades.

Mäletades oma mineviku lubadusi, läbi piriitult sügavate aardeõpetuste ja materiaalsete rikkuste,

tõi ta eriti kasu lumemaa ehk Tiibeti olenditele.

Üldine info

Guru Rinpotše elust on teada vähe ajalooliselt kindlaid tõsiasju. Tema elu on mähitud legendidesse. Uurijad peavad ajalooliseks tõsiasjaks, et ta kasvas üles kuningas Indrabodhi kasupojana praeguse Pakistani alal.

Pärimuse kohaselt sündis Guru Rinpotše üleloomulikul teel (mitte üsast), vaid ilmus imelisel kombel kaheksa-aastase lapsena lootoseõiele Dhanakoša järves Uddijanas. Budistlikes allikates mainitud Uddijana maa arvatakse olevat asunud Swati jõe oru piirkonnas praeguses Pakistanis Afganistani piiri lähedal.

Padmasambhava ilmumist kuulutati mitmetes Buddha Šakjamuni suutrates, näiteks "Nirvaanasuutras". Padmasambhavat peetakse buda Amitabha kehastuseks ning pärimuse järgi ilmnevad temas kõikide aegade kõikide budade kõik siddhid.

Uddijana kuningas võttis ta endale kasvatada ning andis talle naiseks ühe oma tütre. Guru Rinpotšel oli võime esoteerilisi tekste ühe kuulmise peale meelde jätta. See tõi talle teistest kõrgemalseisva meistri kuulsuse. Hiljem pagendas kuningas ta minema, sest Padmasambhava olevat müstilisel teel tapnud ühe kurja ministri või tema poja. Ühe versiooni järgi pagendati ta kuningriigist, teise järgi pagendati ta õukonnast ning ta pidi elama asuma surnuaeda. Ta käis läbi mitmeid taevaid ja põrguid ning omandas võime väljuda elurattast.

Oma rännakutel õppis ta India viit klassikalist teadust ja lisaks veel astroloogiat. Indias pühitses Prabhahasti ta mungaks. Seejärel õppis ta paljudelt India meistritelt eksoteerilise ja esoteerilise tantra õpetusi. Tema õpetajad olid "India kaheksa teadjat" (Mahasiddhat) Hungkara, Mandžušrimitra, Nagardžuna, Prabhahasti, Dhanasanskrita, Vimalamitra, Rombuguhya ja Šantigarba ning paljud teised meistrid. "Suure täiuslikkuse" (Dzogtšen) õpetused ja volitused sai ta Garab Dordželt ja Sri Singhalt.

Zahori printsess Mandarava oli Guru Rinpotše kuulus tantristlik kaaslanna Indias, Kharcheni printsess Ješe Tsogjal oli tema tähtsaim tantristlik kaaslanna Tiibetis. Sageli kujutatakse neid kaaslannasid tiibeti thankadel tema kummalgi küljel.

Padmasambhava erilistel võimetel oli otsustav tähtsus Tiibeti esimese budistliku kloostri (Samye-Ling, "Haaramatu") rajamisel. Ta pani aluse ka vanima Tiibeti koolkonna, Njingma, tekkimisele.

Guru Rinpotše elulugudes on palju juttu tema üleloomulikest tegudest. Ta olevat tantra väega allutanud lumedemaa (Tiibeti) kohalikud vaimud ja deemonid, kes budismile vastu astusid ning sidunud paljud neist dharmapaladena (dharmakaitsjatena) Buddha õpetusega.

Osade väidete kohaselt ei olnudki Padmasambhava väga palju Tiibetis õpetanud, kuna inimesed ei olnud selleks veel valmis. Seetõttu peitis ta õpetusi (termasid), mida hiljem meistrid(Tertönid) leidsid, kui aeg oli selleks küps ning õpetasid siis järgijaid.