Kuidas on siis nii, et need kaks traditsiooni on tekkinud? Need on tekkinud põhimõtteliselt meelest. Ma soovitan teile väga, et te õpite mõlemaid traditsioone – maist ja vaimset. Kui meil on aga ainult üks, siis meil on nagu üks silm ja näeme ainult sellega. Need, kes soovivad praeguse elu õnne, piisab maistest teadmistest. Tuleviku õnne jaoks on vaimne tee. Vaimse tee abil saame tekitada ületavat teadlikkust. Seeläbi saab meie teadlikkus tugevaks (kui me oleme mõlemas – nii maises kui ka vaimses - traditsioonis õppinud).

On mõned inimesed, kes kahtlevad kahe tarkuse õppimise vajalikkuses, sest neid õpetusi on piiritu hulk. Aga, kui me tekitame tõelise tarkuse, siis ei ole tegelikult palju teada. Budismi seisukohast aga, kui me teame karmat – põhjust ja tagajärge –, siis on lihtne õnne saavutada ning palju rohkem polegi vaja. Seeläbi saame tekitada õnnelikkuse põhjuseid ja vältida kannatuste põhjuseid. Saame toetuda karmale. Kõikide kannatuste juur on „ise“ järgi haaramine. Kui me seda mõistame, siis on meil lihtne ka muid tarkusi õppida.

Kuidas me mõistame mõlemaid traditsioone? Meele loomuliku oleku läbi, mida teatakse kui ületavat teadvelolekut. Teadmisi on palju, aga tunnetuse olemust on ainult üks liik. Meel on kõikide maiste ja vaimsete tegevuste tegija. Kõik saavutatakse selle läbi. Kui meil see teadmine puudub, siis loome kannatuse põhjuseid ning ei ole võimalik vältida kannatust kui nende tagajärgi. Kui me aga arendame meele loomuliku oleku, siis saame aru, et kannatus tekib meelest. Seeläbi on võimalik vältida halbu tegusid. Kui ei ole kannatuse põhjust, siis ei ole ka tagajärge – kannatust. See on vaimse tee mõte.

Budistliku vaate juures räägime kolmest kalliskivist – Buddha, Dharma ja Sangha. Buddha oli lihtsalt tavaline inimene. Kui me vaatame Buddha keha, siis oli see kokkupandud ilming, määratud lagunemisele ning püsitu. Kui me vaatame aga Buddha meelt, siis see on kõigest vaba - pole midagi saavutada ega hüljata. Ta mõistis, et kõikide kannatuste juur on ise järgi haaramine. Kui me oleme sellest vabad, siis viibib meeles armastav-hoolivus. See armastav-hoolivuses viibiv meel ongi buddhasus. Seeläbi saame näha buddhasust.

Buddhasus on vaba sellest, et oleks midagi saavutada. Buddhasus on puhas. Olendite buddhasus on aga ajutiselt "plekkidega" kaetud, seda ütles Buddha ise. Mida see tähendab? Kõikidel olenditel on üks meel, on ainult ajutised tingimused, miks olendid ei mõista enda buddhasust. Kui nad soovivad kannatusest vabaneda, siis peavad nad toetuma teisele kalliskivile – Dharmale. Öeldakse, et on 84 000 Dharma õpetust. See on nagu tohutu puu, millel on oksad, lehed jne, aga üks juur, milleks on armastav-hoolivus ja kaastunne, meel, mis soovib teisi aidata. „37 Bodhisattva toimimisviisi“ tekstis on öeldud: „täiuslikud buddhad sünnivad teisi aidata soovivast meelest. Kõik kannatused tulenevad endale õnne soovimisest.“ Kui seda mõistetakse, siis on mõistetud õpetuse juurt.

Niisiis saab selle kõikide kolme aja buddhade poolt tekitatud ülima kavatsuse tuua kokku ühte punkti. Kuigi on palju erinevaid lillesorte, on neilt võimalik kokku koguda õietolm. Kõikide kolme aja buddhade ainus kavatsus on bodhitšitta (virgumismeel). Kõik mineviku buddhad on seda õpetanud, kõik tulevased õpetavad seda ja ka kõik praegused buddhad õpetavad seda. See on nagu soovetäitev puu. Bodhitšitta olemuseks on armastav-hoolivus. Selle (mani) mantra olemus on armastav-hoolivus. See iidam (Tšhenrezig) on kui kõikide tarkusiidamite isa. Kuidas nii? Kõikide puhaste iidamite seas ei ole ühtegi, kellel puuduks armastav-hoolivus. Kuna Tšhenrezig on selle olemus, siis ongi ta isa. Armastuse ja kaastunde läbi ilmneb dharmakaajast sambhogakaaja ja nirmanakaaja, et olenditele kasu tuua.

Kuidas on nii, et armastav-hoolivus on nagu kalliskivi? Piiratud olenditel on meeles enesesse klammerdumine. Kui me sureme, siis meel jätkab oma teed. See enesesse klammerdumine on tekitanud kuus häirivat emotsiooni. Need kuus tingivad sünni ühes kuuest olemasolu vallast. Nt kui seeme on maas, siis tekib sellest ka vastava värviga lill. Samamoodi on ka häirivate emotsioonidega - kui meil need on, siis sünnime vastavalt ühes kuuest vallas. Buddha õpetas, et kui me oleme vabad enesesse klammerdumisest, siis oleme ka vabad kuuest emotsioonist, need muutuvad ületavaks täiuslikkusest. Kui loeme kuute (mantra) silpi, siis teostame kuus teadlikkust. Viimane silp – HRI - sümboliseerib meis kõigis olevad buddhasust.

Tõlkija märkus: eelmises küsimuses ei tule vastus välja, kuidas on armastus soovetäitev kalliskivi. Selle seletuseks: kui meis on armastus, siis ei ole meil enesesse klammerdumist ega halbu emotsioone ega ka kuute sorti sünde.

Kuigi olenditel on buddhasus, siis kui nad ei tekita armastust ja kaastunnet, siis see ei ilmne. Meie meel on nagu jääplokk. Armastuse ja kaastunde väel saab sellest vabalt voolav vesi, see on nagu ookean. Rohkem polegi vaja. Kui me seda mantrat loeme, peame aru saama, et iidami olemus on armastav-hoolivus. Kui loeme mantrat, siis selle suur armastus seguneb meie väikese armastusega meelega ja seega saame hävitada enesesse klammerdumise. Buddhade kõiketeadmine on imeline. Miks? Sest nad on õpetanud, kuidas vabaneda enesesse klammerdumisest. Me oleme küll loonud palju pomme, mis on võimelised tapma paljusid olendeid, aga need ei aita enesesse klammerdumist hävitada. Kuna Buddha mõistis vahendeid, kuidas enesesse klammerdumist hävitada, on Buddha minu meelest täiesti erakordne.

Tingliku arusaama järgi eksisteerivad selles maailmas jumalikud olendid ja deemonid. Nad tõepoolest eksisteerivad. Me peaksime aru saama, et jumaliku olendi ja deemoni olemus on sama. Deemonid tulenevad meelest, halbadest emotsioonidest. Armastav-hoolivusest tulenevad jumalikud olendid. Kui keha sureb, siis meel läheb edasi. Deemoniks nimetame olendit, kel on halb kavatsus teisi valesse suunda juhtida. Maailmas on palju neid, kes teevad palju halba, halb kavatsus kandub nendega surmajärgselt kaasa. Kel on halb kavatsus, ilmnebki deemonina. Need olendid, kellel on armastav-hoolivus, on iidamite (jumaluste) kehastused. Tähtis on mõista, et meele baas nii iidamitel kui deemonitel on sama. See tuleneb ainult ajutiste takistuste ja halbade emotsioonide tõttu, et deemon ilmneb ning ainult positiivse jõu (armastus ja kaastunne, teistest hoolimine) mõjul, et iidam ilmneb.

Kui me räägime Tšhenrezigi praktikast, selle mantra lugemisest, siis selle mantra olemus on kuus ületavat täiuslikkust. Kust need tulenevad? Armastav-hoolivusest. „37 Bodhisattva toimimisviisis“ on öeldud, et täiuslikud buddhad ilmnevad teistele head soovivast meelest. Kogu kannatus tuleb enesele õnne soovimisest. Armastav-hoolivust peame harjutama kogu aeg, nagu mesilane õielt õiele. Me teeme seda mõtluse teel, et ei ole inimest, kes ei oleks olnud meie sõber või vanem. Kui me näeme kõiki enda sõpradena, siis suudame tekitada armastav-hoolivust. Seega peaksime sellele keskenduma. Armastus peaks tärkama seal, kus see pole veel tekkinud; kus ta on tärganud, siis mitte laskma sel kahaneda, vaid kasvatama üha edasi. Me ei tohiks lasta armastusel viha tõttu hääbuda. Vastumürgina tuleks arendada kannatlikkust. Milarepa ütles, et kolme alumise valla kannatuse põhjus on viha. Isegi enda elu hinnaga ei anna ma vihale järele. Seega peame kasvatama kannatlikkust. Et kasvatada armastust ikka ja jälle, selleks on Vadžrajaana praktikad. Tšhenrezig on üks neist salajase mantra praktikatest.

Kuue häiriva emotsiooni juur on enesesse klammerdumine. Need põhjustavad kuute emotsiooni, mis põhjustab kuute taassündi. Erinevad emotsioonid tekitavad sünde vastavatesse valdadesse, nagu tabelis toodud. Nendel häirivatel emotsioonidel on veel kuus edasist jaotust. Need põhjustavad veel edasisi sünde ning nii me ringleme lõputult.

Kui meil on armastav-hoolivus, siis toimimegi kuue täiuslikkuse järgi. Siis, kui soovitakse toimida teiste hüvanguks, oleme vabad enesesse klammerdumisest. Saab tuua ema ja lapse näite. Kuigi ema raiskab palju raha, et last kaitsta, siis teeb ta seda aitamise eesmärgil (heldus). Ta on seeläbi vaba negatiivsusest. Ta on ka vaba soovist last kahjustada (eetika). Ta ei tekita viha, kui laps on ulakas, praktiseerides kannatlikkust. Seega toimib ta spontaanselt nende kolme ületavuse järgi. Seega saavutab ta sünni kolmes ülemises vallas. Eriti aga, helduse tagajärjel kogeme rikkust, eetika tagajärjel kogeme inimsündi, kannatlikkuse tagajärjel saame head kaaslased, ilusa välimuse ja pika eluea.

Järgmine on ületav järjekindlus. Sellest räägime viimasena. Viies ja kuues on vastavalt ületav keskendumine ja ületav teadlikkus. Kui meil on keskendumine armastusele ja kaastundele, siis see viib ületava teadlikkuseni, mille läbi saavutatakse buddhasus. Selle keskendumise läbi kogetakse õnne. Ma tõin näite ema ja lapse kohta, kuidas armastuse läbi tuleb emale soodsat karmalist jõudu (pälvimusi). Seal võib olla aga üks viga – kui arvatakse, et see on MINU laps. See on enesesse klammerdumine, mis on sansaaras rändamise põhjus. Kui meel on enesesse klammerdumisega kaetud, et teki kuut ületavust. Seega peame treenima nii, et see laps, kes meil süles istub, ei ole eriline – ta on nagu iga olend, kes on olnud minu lahke vanem. Seeläbi saame bodhitšitta kaudu harjutada kuute ületavust. Ka Mila ütles seda, et kui meil on armastus ja kaastunne, siis harjutame kuute ületavust. Ajutine kasu nende harjutamisest on sünd kolme ülemist valda, ülim kasu on buddhasus. Kui me harjutame bodhitšittat ajutise õnne nimel, siis see ei too virgumist. Kui harjutame aga bodhitšittat kõigi hüvanguks, siis toob see nii ajutise kui ka ülima kasu.

Ületav järjekindlus. See on tähtsaim, sest selleta ei saa teisi ületavusi harjutada. Seeläbi saame täiesti teadlikuks enda ebasoodsatest meeleseisunditest, kui need tekivad.

Kui me loeme Mani mantrat, siis peaksime mõistma sidet enda ja iidami vahel. On öeldud, et iidamil on ületav teadlikkus ning armastus ja kaastunne. Tal on samasugune kaastunne kõikide kuue valla olendite vastu nagu emal on oma lapse vastu. Kui me loeme mantrat, siis tuleb meieni tema (iidami) armastus ja lahkus, need omadused kasvavad seeläbi ka meis. Nii vähenevad halvad emotsioonid ja enesesse klammerdumine. Seega peaksime meenutama, et iidam omab armastust kõigi vastu. Kui me nii teeme, siis meie endi emotsionaalsed takistused kaovad ja tekib ületav teadlikkus. Seega saame kasvatada armastust ning hüljata kannatuse, mille põhjus on enesesse klammerdumine ning leida õnne, mille põhjus on armastav-hoolivus.

Peaksime mõistma omadusi, mis sellisest iidami praktikast ja mantrast tulenevad. Kui me teeme seda praktikat, meenutame iidamit, loeme mantrat, siis oleme vabad enesesse klammerdumisest ning tekitame ületava teadlikkuse. Kui vaatad taevasse ja pilvi pole, siis näed päikesevalgust, see on selle sarnane. Need ületav teadlikkus ja armastav-hoolivus on vastumürgid enesesse klammerdumisele. Seeläbi saame enesesse klammerdumise hävitada. Buddhade meel on nagu voolav ookean, olendite meel on nagu jääplokk. Kui tekitame ületava teadlikkuse ja armastava-hoolivuse, siis see jääplokk sulab. Buddha meeles ei ole vahetegemist, pinnapealset või sügavat, seega ilmnevadki iidami praktikat tehes need omadused.

Dharmasõpradele, kes on siia kogunenud, ütlen, et kui keegi koguks terve maailma rikkuse, siis ei omaks see suuremat tähtsust. Kui mõistetakse aga Dharma õpetusi, Buddha õpetuste sisu, siis toob see kasu praegu ja ka tulevikus. Kogetakse kõrgemat taassündi ja lõpuks toob see ka buddhasuse. Me ei tohiks end kaotada halbadele emotsioonidele. Peaksime arendama endas armastav-hoolivust ja ületavat teadlikkust, see on Gartšen Rinpotšhe soov.

See punane leht [mida loengu lõpus jagati] on vabanemine, vabanemine nägemise läbi. Seda on öelnud Buddha, Ületav Võitja. Buddha soovpalvete tulemusel on sellel nii suur puhastav mõju, olgu olendid kas kehaga või kehatud. Nii kui nad seda näevad, siis on nad vabad enesesse klammerdumisest. See tuleks ukse kohale panna. Kui sõidame autoga, siis tapame palju putukaid. Selle mantra väe läbi (kui see leht on meil autos) taassünnivad need putukad aga puhastele maadele. Ma olen neid 97ndast alates jaganud. Nende jagamine toob piiritult soodsat karmalist jõudu. Te võite neid kopeerida ja teistega jagada.

„37 Bodhisattva toimimisviisi“ hõlmavad endas kogu Buddha õpetust nii tinglikust kui ka absoluutsest tõest. Seega soovitan ma seda teksti hästi õppida.

Lisaks lisas Rinpotše lõppu veel selle, et nii enda vanemaid, maiseid kui ka vaimseid õpetajaid ning ka valitsuse eesotsas olevaid inimesi tuleks austada. Kuigi juhid teevad mõnikord raskeid otsuseid, mida rahval ei ole kerge vastu võtta, teevad nad seda siiski aitamise eesmärgil. Selline oli Rinpotše jutt, mida ta soovis meile edastada.