14. märts 2011

„Mu kallid sõbrad: enda esimeses sõnumis tahan teile kõigile, kes olete siin mandalas, öelda tashi telek. Meie vaimujätkuvused on elust ellu olnud ühenduses ja seetõttu näen teid nagu enda pere. Meie vaimujätkuvused on olnud ühenduses vaimse sideme tõttu, milleks on hoolivus (love). Need „hoolivuse ja osavõtlikkuse (compassion) meeldetuletused“ peaksid meid julgustama üha uuesti tegema pingutusi selle nimel, et arendaksime üksteise suhtes hoolivust. Kuna meie vaimujätkuvused on ühendatud, siis saame üksteist hoolivuse arendamise kaudu aidata. Seega, kui rohkem inimesi selles maailmas toovad endas esile hoolivust, siis rahu ja õnn suureneb. Mul on kõigi olendite suhtes suur hoolivus, seetõttu usaldan seda, et hoolivuse sõnumi levitamine aitab kaasa selle maailma rahule ja õnnele.

Minu ainuke palve on selline: „olgu kõik olendid õnnelikud ning olgu nad hoolivad, mis on õnne põhjus. Olgu kõik olendid vabad vaevadest ning „ise“ järgi haaramisest: vaevade põhjusest“. Täna pakun ma teile kõigile enda headust ja hoolivust. Ma loodan, et te peate seda südames kalliks, kuna see on kogu õnne tuumaks nii selles kui tulevastes eludes. See on Buddha õpetuste tuum. Kui sinu südames on hoolivus, siis isegi neist, kes sind vihkavad, saavad lõpuks sinu sõbrad. Sinu tegelikud vaenlased on täpsemalt vihkamine ja kadedus. Välised vaenlased on ajutine illusioon, mis kerkib esile ekslike mõtete tõttu. Need mõtted on püsitud, mööduvad. Mõtted tulevad ja lähevad. Seega, kui sa ei lakka hoolimast, siis viha teistes lõpuks väheneb.

Teistest hoolimine on soov, et nad oleksid õnnelikud. Kuna meie vaimujätkuvused on samad, siis kui sa hoolid teistest, siis levib see ka nende vaimujätkuvusse ja seetõttu tunnevad nad end õnnelikuna. Hoolivus on ainus õnnelikkuse põhjus. Hoolivus on olemuselt kõikeläbistav nagu ruum. Hoolivus on vaimu valgus.

Mul on väga kurb kuulda Jaapani maavärina katastroofist, samuti sellest, mis juhtus eelmisel aastal Uus-Meremaal, Tiibetis ja teistest kohtades. Kuigi paljud olendid on kaotanud enda elu, ei saa nende vaimujätkuvus siiski kunagi surra. Ja kuna meie vaimujätkuvused on ühendatud, siis saame neile kasu tuua, arendades endas hoolivust ja osavõtlikkust ning retsiteerides Mani mantrat (OM MANI PADME HUNG). Kui me oleme võimelised nende vaimujätkuvust hoolivusega hõlmama, siis nad ärkavad „ise“ järgi haaramise ja vaevade unenäost.“

16. märts 2011

See tsitaat on võetud Rinpotše õpetustest „Kuidas ületada raskusi“, mis antud 15. märtsil San Joses, Californias.

Esimene samm vaevade kõrvaldamiseks on loobuda sellesse ellu klammerdumisest. Päevast, mil meist saab enda ema laps, kuni päevani, mil me sureme - terve see elu on nagu eelmise öö unenägu. Kui me sureme, siis ärkame taas bardos, mis on vaheolu pärast surma. Siis näib terve see elu unenäona, inimmaailmast saab kustuv mälestus. See on nagu ärkaks unest. Ja kui me ei ole selleks hetkeks „ise“ järgi haaramisest jagu saanud, siis ilmnevad hirmutavad ilmingud, millega võrreldes see inimilm tundub puhta maana. Milarepa teadis, mis juhtuks siis, kui tal ei õnnestuks „ise“ järgi haaramisest vabaneda ning seega oli ta vapper ja pühendas terve enda elu praktiseerimisele ning ei kohkunud raskustest tagasi. Seega, mil iganes sa kohtad raskusi, mõtiskle: „see elu on nagu unenägu, peagi see lõppeb ning mil see juhtub, pean ma valmis olema“.

Selleks, et saavutada õnne, mis ulatuks sellest elust kaugemale, on tarvis aru saada õnne põhjustest. Selleks, et vältida vaevade põhjuseid, peame me jätma „ise“ järgi haaramise ja arendama altruistlikkust, soovides teistele kasu tuua. Bodhitšitta-aare on surmahetkel ainuke kaitse. Selle tuum on kirjas „ 37 võitja poja viisis“: see tekst sisaldab abinõu igasugustele vaevadele, vastust kõikidele küsimustele. Kuigi Buddha õpetusi on tohutult palju, võttis Buddha ise need kokku sõnadega: „taltsuta enda meel (mind) täielikult, see on Buddha õpetus“.

Kuigi enamik meist elab nagu kuningad ja kuningannad, oleme me siiski väga osavad leidma teed vaevadeni - miski pole kunagi küllalt hea. Rikkad vaevlevad enda omandite tõttu, vaesed kannatavad omandite puudumise tõttu. Milarepa elas koopas ilma toidu ja joogita ning ta oli kõige õnnelikum inimene maailmas. Tõde peitub selles, et me leiame õnne ainult enda vaimujätkuvusest. Kui meelel on kombeks vaevade järele haarata, siis loob see vaeva ja tajub kõike kui vaenlast ja ohtu. Aga kui meis ei ole sellist haaramist, siis ei võeta ka tegelikult rasket olukorda, nt haigust, vaevana. Karmast tõeliselt arusaamine lubab meil taluda meie praegusi tingimusi ja õpetab meile, kuidas tulevikus vaevu vältida. Karmat võib selgitada väga lihtsalt: õnne põhjus on hoolivus, vaeva põhjus on „ise“ järgi haaramine. Seega öeldakse „37 võitja poja viisis“ nii: „kogu rahulolematus tuleneb omaõnne soovist. Täielik buda on esildunud teiste hüve püüdvast vaimust“.

18. märts 2011

See tsitaat on võetud pöördumise (varjupaiga) õpetusest, mille Rinpotše andis Labchis ühes Milarepa koopas mõnedele sealses eraldatuses olijatele.

Gampopa ütles: „Kui me ei harjuta Dharmat kooskõlas Dharmaga, siis saab Dharmast endast põhjus langemaks alumistesse valdadesse.“ Mis on niinimetatud Kolm Aaret? Väline buddha viitab kõigile kolme aja buddhadele. Väline Dharma koosneb 84 tuhandest Dharmaõpetuse kogumist, siiski sisalduvad nad kõik hoolivas headuses (loving kindness) ja osavõtlikkuses. Sangha viitab inimesele, kes on hoolivalt hea ja osavõtlik, heasüdamlikule inimesele. Olles omaenda vaevadest vabanenud, mille juur on „ise“ järgi haaramine, on see isik võimeline näitama vabanemise teed ka teistele. See on Sangha. Kui me oleme saanud pöördumisvande (varjupaigavande), siis on Kolm Aaret ka sinu enda vaimujätkuvuses olemas. Neid nimetatakse seesmiseks Kolmeks Aardeks. Seesmine buddha on sinu enda tähelepanelik kohalolek ja valvelolek. Seesmine dharma on see, kui me ei jäta kunagi hoolivat headust ega osavõtlikkust, omakasupüüdmatut suhtumist. Mis kasu on omakasupüüdmatust suhtumisest? See hävitab „ise“ järgi haaramise . Kui „ise“ järgi haaramine kokku kukub, siis sügavamal tasandil on kõik olendid buddhad.

Isand Buddha ütles: „Buddha on kõigis olendites olemas. Ometi on olendite vaimujätkuvused ajutiste takistuste poolt varjutatud.“ Mis on need mööduvad takistused? Kõik mõtted ja häirivad tunded sisalduvad ühes meelestatuses - kõikide kolme ilma olendite olemasolu juureks on „ise“ järgi haaramine. Tegelikkuses on „ise“ järgi haaramine vaimne kinnismõte, mõte, mis haarab tõeliselt leitava olemasolu järele. Tilopa ütles: „Poeg! Sind ei ahelda mitte ilmingud, vaid nende ilmingute järgi haaramine.“ Kui kogu selline haaramine on puhastatud, siis pole midagi, mis võiks vaimujätkuvust varjutada. Isegi kui mõtted kerkivad, vaimujätkuvust nad siiski ei varjuta, kui sa nende järgi ei haara. Kui aga haarad, siis saad haiget nagu ogaga torke puhul - su vaimujätkuvus on varjutatud. Seda tähendab ‘aheldatud’. Kerkivate mõtete hulk ei ahelda meid, nii kaua kui me nende järgi ei haara. Kõik te harjutajad, eralduses olijad ja mägierakud teate seda, ometi kuulake mu nõuannet, ma olen mees, kel on kogemusi. Ma olen selles elus kogenud palju kannatusi ja raskusi. Öeldud on nii: „vanem haige inimene on parim arst“.

21. märts 2011

See tsitaat on võetud õpetusest, mille Rinpotše andis joogidele Labchis, ühes Milarepa koopas.

Me peame eraldama vaimujätkuvuse, mis on seesmine, välisest käitumisest. Vaimujätkuvusega, mis on seesmine, mõistetakse, et kõikidel sansaara ja nirvaana ilmingutel puudub sisemine olemasolu. Välisel universumil ja selles eksisteerivatel olenditel puudub sisemine olemasolu, kuna nad koosnevad osadest. Kui me haarame mis tahes meeles kerkiva järgi kui tõelise järgi - olgu selleks nauding, vaev, mõtted või häirivad tunded -, siis me kogume karmat. Kui me tunneme häirivad tunded ja vääritud mõtted ära nende kerkimisel, siis see tähelepanelik kohalolek ongi buddha. Buddhad viibivad olendite vaimujätkuvuses. Mõtted on illusoorsed ja neil puudub sisemine olemasolu - nad tulevad ja lähevad -, ometi seesmine kohalolek püsib alati muutumatuna. Seega ära pööra tähelepanu mõtetele, vaid näe seda kohalolekut, mis need ära tunneb. Kui kohalolek püsib iseseisvalt ja stabiilselt, siis häirivad tunded, nauding ja vaev kaob ning su vaim muutub väga selgeks. Kui sa haarad mõtete kui tõeliste järele, siis on su vaim varjutatud. Varjutused pärinevad mõtete kui tõeluse järgi haaramisest. Kui saad aru, et asjadel puudub sisemine olemasolu ja et need on nagu unenägu, siiski peaksid enda tegevustes saavutama teistele kasu toomises täiuse ja teistele kahju tegemise täielikult hülgama. Ela kõigiga harmoonias, saavuta õnne ja hüve põhjused kõikide olendite jaoks ning püüa nad teha rõõmsaks ja õnnelikuks.

24. märts 2011

Spontaanne innustuskõne, mille ülev Gartšen Rinpotše andis Los Angeleses 21. märtsil 2011.

Selles maailmas on kaks peamist süsteemi: ilmalik ja vaimne. Need on nagu kaks silma, seetõttu on tähtis, et meil oleks teadmine mõlemast. Tähtis on teada nende süsteemide tuuma. Mõned inimesed eitavad igasugust vaimsust, nad usuvad ainult teaduse arengusammudesse. See on veidi ekslik. Meil on teadust küll vaja, aga samal ajal ei tohiks me jätta enda vaimu unarusse. Ja isegi erinevate ususüsteemide vahel on punkte, milles ei olda ühel nõul. Minu jaoks on kõik religioonid vajalikud ja head. Mulle meeldib samuti väga ka teadus. Mulle meeldib, kui mul on kaks avatud silma.

Isik, kes on keskendunud ainult selle elu toimetustele, on nagu keegi, kes rändab sihitult ringi kõrbes, kus puuduvad teerajad, teadmata, kuhu ta on minemas. Isik, kes saab aru karmast, põhjusest ja tagajärjest, on justkui keegi, kes kõnnib mööda teed, teades, kuhu ta läheb ja kus ta on, aga ta peab endiselt minema ümber mägede ning kohtuma teiste takistustega. Isik, kelles on tärganud bodhitšitta, on justkui keegi, kes sõidab rongiga - ta läheb otse läbi mägede ning teda ei sega sel teel ükski takistus. Samuti jõuab ta kiiremini sihtkohta. Isik, kelle südames on tärganud hoolivus, suudab vaevete (afflictions) jätkuvuse kergesti peatada. Kui isikus on tärganud bodhitšitta, siis on ta teistele kasu toovate suurepäraste tegevuste täideviimisel väga võimekas. Kuna hoolivus hävitab „ise“ järgi haaramise, koidab tarkus loomulikult ning seetõttu teab isik eksimatult seda, mis tuleks hüljata ja mis omaks võtta. Rongiga sõitmine on justkui tingliku bodhitšitta esile toomine. Kui „ise“ järgi haaramine on muutunud nõrgemaks ja nähakse enda puhast tunnetust (nature of mind), siis mõistetakse ülimat bodhitšittat, tühjust. See on nagu lennukiga lendamine. Lennuk liigub ülalpool pilvi, pilved on nagu mõtted ja nende kohal olev taevaruum on dharmakaya avarus. Selge kohaloleku (awareness) lennuk liigub takistusteta läbi dharmakaya taevaruumi. Sealt on näha terve maailm ja samuti ka pilved, aga kuna see on pilvedest kõrgemal, siis ei häiri seda ei pilved, vihm ega tormid.

Samamoodi, kui isik taipab puhast tunnetust, siis ei mõjuta ihalemise ja viha pilved teda enam üldse. Kohalolek on neist pilvedest üle. Kuna dharmakaya on nagu taevaruum, siis on ta muutumatu. Taevaruum ei teki ega lakka, see on alati nii nagu ta on. Kui seda on mõistetud, siis ei ole enam surmahirmu - taevas ei sure ning see ei ole ka sündinud. Sansaara ja nirvaana ilmingud on nagu pilved - nad kerkivad esile hetkeliselt, aga nad on kokkupandud nähtused. Nad on mööduvad, haihtuvad, nad tekivad ja kaovad. Nende pilvede kohal liikudes ei haarata nende kindla tegelikkuse järele ning seega ei klammerduta ihalemise ja kiindumise mõtetesse. Selle olemuse nägemine isegi hetkeks on mahamudra. Sa ei saavuta enam kunagi mingit uut kogemust. Kohalolek on nagu tuli - alguses on see nagu säde, lõpus nagu lõõskav tuleleek. Aga tuli on ikkagi tuli. Ei ole nii, et me loome suurepärase seisundi, mida meil praegu ei ole. Selle nägemine isegi hetkeks on ikkagi selle nägemine, aga muidugi tuleb see kestvaks treenida. Ainult siis, kui hoiame seda olekut jätkuvalt alal, saavutame me suure õnne ja rahu seisundi, kus pole enam vaevasid.

28. märts 2011

Kadedus ja uhkus võivad olla keerulised tunded ja neid on raske ära tunda, vahel avalduvad nad kerge vastumeelsusena. Näiteks kui keegi ütleb sulle kui suurepärane sa oled, siis tunned end seetõttu hästi. Aga siis see isik jätkab: „Sa oled küll suurepärane, aga tema on ikkagi parem“ Siis kerkib ebamugavustunne. Meile ei meeldi kuulda seda, kui teisi kiidetakse. Kui need peenekoelised kadeduse ja uhkuse mõtted jäävad tähelepanuta, siis saavad neist ülevoolavad tunded, mis panevad meid klammerduma enda isikliku õnne külge ja olema teiste suhtes vaenulik. Kõige selle juur on mina järgi haaramine. Kuna me usume sellesse minasse väga tugevalt, siis tunneme ärevust kõige suhtes, mis seda ohustab. Kui teised meid kritiseerivad, siis saame vihaseks.

Tegelikult, kui teised sind milleski süüdistavad, siis nad ei saa sulle seeläbi külge pookida viga, mida sul pole. Kui teised sind ülistavad, siis sa ei muutu selle tõttu paremaks inimeseks. Mida tahes teised sinu kohta ütlevad, see ei mõjuta sinu vigu ega häid omadusi. Ainult sa ise saad vaadata, kas sul on see viga või mitte. Kui sul ei ole seda viga, milles sind süüdistati, siis pole põhjust pahaseks saada, kuna kriitika ei tekita sulle seda viga. Kui sul aga on see viga, milles sind süüdistati, siis saab sellest isikust, kes selle välja tõi, sinu lahke õpetaja, aidates sul end parandada. Dzogchen Patrül Rinpotše ütles: „Ära vaata iialgi enda häid omadusi, aga ära kunagi vaata ka teiste vigu. Vaata alati omaenda vigu, aga ära kunagi vaata teiste vigu.“

Tähtis on ära tunda igat peenematki kadeduse ja uhkuse ilmnemist. See nõuab väga palju usinust tähelepanelikkuse alalhoidmise osas, kuna just neid tundeid on eriliselt raske tuvastada. Mil iganes taoline mõte kerkib, pead sa rakendama meetodit, et see hüljata. Ideaalis kõrvaldad sa selle (1) äratundmise kaudu: kui sa oled treeninud end alal hoidma tähelepanelikku kohaolekut, siis näed seda hetke, mil mõte kerkib ning tunned ära selle olemuse kui tühjuse. Kui sa selle nii ära tunned, siis on mõte tehtud jõuetuks. See ei mõjuta sind ühel ega teisel viisil. Kui su tähelepanelikkus ei ole veel piisavalt tugev, siis võid rakendada (2) bodhisatva lähenemist, mõeldes, et see teine isik on su ema, su parim sõber või su laps ning seega tekitad tema vastu hoolivuse ja kaastunde.

Ja kui see on teatud olukordades liiga raske, siis võid rakendada (3) pratimokša meetodit, milleks on selle tunde puuduste üle mõtisklemine, saades aru, et sellisest tundes lähtuvalt tegutsedes langed sa alumistesse olemasolu valdadesse. Kui need tunded kerkivad, siis peaksid sa rakendama ühte neist kolmest meetodist ja seda enda vaimse võimekuse kohaselt. Sa peaksid harjutama enda võimekuse kohaselt, just nagu lapsed kannavad lasteriideid ja täiskasvanud kannavad täiskasvanute riideid. Täiskasvanu mantlis laps satub hätta. Lühidalt on Isand Buddha selle kokku võtnud nii: „Taltsuta enda meel täielikult, see on Buddha õpetus.“

31. märts 2011

Pingutust nõudev kaastunne põhineb sellel, et endas arendatakse mõtet, et kõik meelelised olendid (sentient beings) on eelmistes eludes olnud sulle vanemateks. See harjutatakse endale sisse nii, et kõiki, keda kohatakse, peetakse enda pereks. Näiteks vaatad vanemat inimest enda ema või isana, nooremat isikut enda lapsena, samavanust inimest enda venna või õena. Sa harjutad seda senikaua, kuniks oled endas arendanud suure hoolivustunde kõikide olendite suhtes. Pingutust nõudva kaastunde arendamiseks on vaja kasutada kaastunde objekti.

Pingutuseta kaastunne tekib siis, kui sa puhkad puhtas tunnetuses. Kuidas? Kui sa näed enda tõelist olemust, siis on see väga õnnis, suur rõõm. Siis sa saad isiklikust kogemusest aru, et selline ülev õnnetunne on ka tegelikult olemas, ometi ei ole määratu hulk olendeid seda kogenud. Kes tahes pole seda olemust kogenud, see kannatab väga palju. Harilikult mõtleme nii, et mõnedel inimestel on elus palju õnne ja vähe probleeme - nt rikkad inimesed. Hoolimata sellest, et rikkad inimesed kannatavad vahel isegi rohkem, võib lühidalt öelda nii - kõik, kes ei ole puhast tunnetust kaenud, kannatavad. Kui sa seda mõistad, siis nähes tõelist õnne, kerkib sinus tohutu kaastunne (soov, et teised oleksid kannatusest vabad). Pingutuseta kaastunne ei vaja kaastunde objekti. Selleks, et selline kaastunne saaks esilduda, pead sa esmalt kogema puhast tunnetust - kuidas mõtted ja vaeved (afflictions) lahustuvad ajatu kohaloleku muutumatusse ruumi, seejuures midagi tõrjumata ega omaks võtmata.

See on väga õnnelik seisund. Seda nähes kerkib loomulikul viisil pingutuseta kaastunne kõigi vastu, kes ei ole olnud võimelised seda veel kaema. Kui isik ei ole kaenud puhta tunnetuse loomulikku õnnist olemust, siis ta paratamatult kannatab. Ma kummardan tingimusteta hoolivuse suurepärasele aardele, Tšenrezigile!

Spontaanne innustuskõne, mille Gartšen Rinpotše andis 30. märtsil 2011 Los Angeleses.

7. aprill 2011

Mõte, mille Rinpotše avaldas Yamantaka Drubchenil Los Angeleses mõned päevad tagasi.

Vangis olles õpetas Khenpo Münsel Rinpotše mulle: “Sinu vaimne tase saab selgeks siis, kui sa kohtad raskeid olusid. Sa ei tea enda vaimse saavutuse taset siis, kui asjad lähevad hästi.“ Kui sa leiad end probleemses olukorras - kui sa oled suurtes valudes, kui kerkib tugev emotsioon -, ainult siis sa tead, kus maal sa enda treeningus oled. Ta lisas: “Vastumeelsed olukorrad toovad esile sinu peidetud vead.“ Kui sa oled võimeline sellisel ajal säilitama vankumatut kohalolekut ja emotsiooni jõud ei vii sind seega endaga kaasa, siis see on märk, et sa oled vaimses treeningus kogenud.

Kui sa harjutaksid tähelepanelikku kohalolekut väga usinalt ainult kuu aega - kui sa märkaksid isegi vähimat mõtet ja ei laseks enda vaimset seisundit sel hetkel pettekujutelmast kõrvale juhtida -, siis isegi selle lühida ajaga oleksid sa tunnistajaks suurtele muutustele. Tugevalt häirivad tunded ei häiri sind enam nii palju, sest sa oled saavutanud selle illusoorse vaatemängu jälgimises isikliku kogemuse. Tegelikult on ainult üks vastumürk, mida sul vaja läheb: tähelepanelik kohalolek. See on üksainus ja piisav vastumürk, mis suudab vastu seista seesmistele ja välistele raskustele.

11. aprill 2011

Minu jaoks on selles maailmas ainult kaht tüüpi olendeid: need, kes aitavad mul esile tuua hoolivust ning need, kes aitavad mul esile tuua kannatlikkust. Enamik aitavad mul esile tuua hoolivust: nad on väga heatahtlikud ja aitavad mind. Mõned püüavad tuua kahju ja luua takistusi - tänu nendele saan esile tuua kannatlikkust. Kõigi nende lahkus on võrdne ning seega on mu hoolivus nende suhtes võrdne. Võib-olla on need, kes aitavad mul esile tuua kannatlikkust, minu vastu isegi lahkemad, sest nad aitavad mind täielikus kannatlikkuses. Seega olen ma väga tänulik kõigile neile, kellele ma ei meeldi ja kes panevad mind mu enda viha taltsutama. Samal ajal tunnen ma nende mure tõttu ka suurt kaastunnet, aga kuna nad aitavad mul kannatlikkust esile tuua ning mu viha ja kadedust järk-järgult vähendada, siis on nad mu õpetajad. Seega, lõppude-lõpuks, kui ma saavutan valgustatuse ja viha ega kadedust minus enam pole, siis on see nii nende helduse tõttu. Sel põhjusel hoolin ma neist väga.

14. aprill 2011

Mõte, mille Rinpotše avaldas sõidul Ohiosse, 12. aprillil.

On olemas puhas armastus ja ebapuhas armastus. Nende vahe seisneb omamishimus või mitte klammerdumises. Puhas armastus on kestva õnne juureks. Ebapuhas armastus toob ainult kannatusi. Ebapuhas armastus, mis on segatud ego ja omamishimuga, viib kadetsemiseni, siis vihani ning lõpuks lahkuminekuni. Puhas armastus, mis omamishimust prii, viib harmoonia ja rahuni ning võib isegi negatiivse kaaslase paremaks muuta. Suhtest saab siis bodhisatva tegevus.

Keegi, kes on mõistnud tunnetuse olemust (nature of mind), võtab ette isegi negatiivse kaaslase, kuna ta on aru saanud, et negatiivsed tunded on ajutised – nad tulevad ja lähevad. Selle häiritud isiku vaimujätkuvus (mind) ja isiku enda vaimujätkuvus on olemuslikult samad. Puhas armastus on see, mis jääb elude kestel õnne seemneks. Seega, kui isik mõistab tõeliselt tunnetuse olemust, siis ei saa ta samaya-sidemeid murda. Isegi kui juhtub nii, et ta riidleb, siis see ajutine nähe ei kõiguta jäävat armastust. Kui isik ei mõista tunnetuse olemust, siis see isik klammerdub ja proovib midagi omada. Siis oleme me head nende vastu, kes on ka meie vastu head, aga me pole head nende vastu, kes meie vastu head ei ole. Selline armastus on mööduv, see ei saa kesta. Puhas armastus jääb alatiseks kestma. Ja minu armastus teie vastu jääb alatiseks.

18. aprill 2011

Katkend Rinpotše õpetusest Samantabhadra palve kohta, teadmatust käsitleva värsi kommentaar.

„On olemas palju teadmatuse mõtteid, näiteks tinedus, ebaselge meel, heitumus, laiskus, masendus, põhjuseta ärritumine. Eriti juhul, kui me oleme laisad, ei saavuta me midagi ei maises ega ka dharmas. Ülim vastumürk neile on tähelepanelik kohalolek, mis ületab kõik takistused. Need teadmatuse mõtted on mööduvad, nad ei kesta kaua, nad tulevad ja lähevad. Kohalolek jääb aga alatiseks ning tunneb need ära. Kui sa säilitad tähelepanelikkuse, siis tead kindlalt, mida teha ja mida mitte. Seetõttu on selge kohalolek kõige tähtsam, see on sinu sisemine buddha. Seda kohalolekut ei saa näha, see on olemuselt tühi, aga ometi on see väga kirgas. See ei tule ega lähe, see on alati samasugune, nagu ruum.

Püsi seisundis, kus tähelepanu ei haju, siis ei varjuta seda kohalolekut miski, mõtetel pole tuuma, kuna nad ei jää kestma. Nad tulevad ja lähevad nagu lained veepinnal.“

21. aprill 2011

Öeldud on: „Kui sa tahad teada, mida sa eelmistes eludes tegid, siis vaata enda praegust keha“, ning „Kui sa tahad teada, milline saab olema sinu järgmine elu, siis vaata enda praeguseid tegusid.“

Kui sa oled ise järgi haaramisest tulenevalt kade ja vihkav, siis saab sinust sansaaraline olend, kes rändab allapoole põrguvalda, krahmavate vaimude (preetade) valda või loomade valda. See, kuhu sa järgmisena sünnid, on sinu enda teha. Valik on sinu. Sinu teha on see, kas sa lähed kõrgemale, budade puhastele maadele või langed madalamale, sansaaralisse seisundisse. Kui su vaimujätkuvus on takistustest puhastatud, siis saab sinust buda. Kui sa ei puhasta enda vaimujätkuvust, siis saab sinust sansaaraline olend. Sinu järgmise taassünni määravad ära sinu praegused teod. „37 võitja poja viisis“ on öeldud nii: „Üliraskelt talutavad alumiste valdade vaevad on allakäigutegude vili, ütles Tark. Seepärast, elu eestki ebasoodsatest tegudest hoidumine on võitja poja viis.“

25. aprill 2011

Vastus küsimusele Phowa retriidi ajal Gar Drolmas Daytonis, Ohios, aprillis 2011 ning küsimus oli: miks on vaja saada Phowa juhiseid?

Igaühel meist tuleb kord kätte päev, mil me sureme; selles maailmas pole kedagi, kes ei peaks surema. Sellesse ellu kiindumisest pole mingit kasu, kuna see jääb seljataha. Nagu on öeldud „37 võitja poja viisis“: „Teadvus jätab keha, selle külalismaja“. Niisiis võime endilt küsida, et kas pole tõesti tähtis, kas me oleme surmaks ette valmistunud, või on see ikkagi mõnevõrra tähtis. Miks ma peaksin tahtma saada Phowa juhiseid? Kui sa saad Phowa juhiseid, siis on sul meetod, et saavutada vabadus. Kehal on üheksa avaust, mille kaudu teadvus pärast surma võib lahkuda. Ainult üks neist viib vabanemiseni – ava, mis on peatipus. Kui me saame Phowa juhised, siis õpime, kuidas teadvust peatipu kaudu edasi suunata.

Kui me seda ei tea, siis tõuklevad meie meelt sellised vaeved (affliction) nagu viha, ihalemine, teadmatus, kadedus jne, mistõttu meil puudub iseseisvus, need vaeved valdavad meid. Nende vaevete kontrolli all olemine paneb meie teadvuse lahkuma ühest keha kaheksast ebapuhtast avausest, mis viib sansaaralise taassünnini. Buddha ütles nii: „Sõltumatus on õnn, millestki sõltumine on kannatus.“

2. mai 2011

Väljavõte Rinpotše õpetustest unejooga kohta, mis anti 2011. a aprillis Virginias.

Söö õhtuti vähe ning enne magamaminekut mõtiskle surmast ja mööduvusest. Hariliku inimese unenäod on tema meelde talletunud vooruslike ja voorusetute mustrite avaldumine. Kui tuuleenergia siseneb häirivate tunnete ebapuhastesse kanalitesse, siis kogeme õudusunenägu. Õudusunenäod on negatiivsete tunnete avaldumine. Head unenäod on vooruslike mõtete esile kerkimine. Selleks, et unenäoseisundit ära tunda, tuleb esmalt saavutada stabiilne kohalolek päevasel ajal. Esmalt pead olema võimeline jagu saama kõikidest päevase aja mõtetest ja emotsioonidest, seejärel oled ükskord võimeline neid ära tundma ka une ajal. Alguses oled sa uneseisundis võimeline ära tundma jämedamaid tundeid, nt hirmu ning hiljem ka veidi peenemates unedes ilmnevaid mõtteilminguid. Seeläbi, teadmatuse vähenedes, muutub su uni esmalt kergemaks.

Harilik uni on sügava teadmatuse seisund, see on vaeve (affliction). Seega, selle asemel et kelleltki küsida: „Kas sa magasid öösel hästi?“, peaksid sa küsima: „Palju aega sa magamise peale kulutasid?“. Muidugi, enda keha tervena hoidmiseks peame me magama piisavalt, aga kindlasti peaks sellele olema seatud ajaline piirang. Ma soovitan, et mitte rohkem kui 5-6 tundi ööpäevas, arvestades seda, et te peate tööl käima. Proovi jääda magama võimalikult selges seisundis ning lõppude-lõpuks, end sellisel viisil treenides, ei lange sa iialgi teadmatuse seisundisse, vaid pigem säilitad selge kohalolu.

5. mai 2011

Väljavõte Rinpotše õpetusest Virginias, 2011 aprill.

Millest on sansaara esile kerkinud? Sellest, et illusoorne mina klammerdub enese õnne külge. Tavaolendid on huvitatud ainult enda maisest käekäigust. Selleks, et sellisest kiindumisest üle saada, peame me esmalt ära tundma selle, et sansaara loomuseks on vaev (suffering). Sel põhjusel õpetas Buddha esmalt nii: „Tunne ära vaev ja siis hülga vaeva alge.“ Kuigi me kogeme inimestena kõiksugu naudinguid, on see sansaaraline õnn siiski nagu maitsva eine söömine, mis on segatud mürgiga. Kui oleme vaeva ära tundnud, siis ihkame sellest vabaneda. Kuidas me seda teeme? Me toimime Dharma kohaselt ja vabastame end vaeva põhjustest. See on aga raske, sest me oleme maisesse ellu kiindunud - me arvame, et ühel päeval teeb see meid õnnelikuks. Kui see oleks lõppkokkuvõttes tõsi, siis ei oleks selles kiindumuses midagi halba, aga kahjuks saab klammerduv kiindumine tuua ainult vaeva.

Kui me sellest elust lahkume, siis ei saa me endaga kaasa võtta vähimatki asja ega ühtki isikut, kuitahes palju me seda ka soovime. Pole muud võimalust, kui et tuleb jätta see ihu külalismaja maha. Ainus, mille me kaasa võtame, on karmalised mustrid, mis on meie vaimujätkuvusse kogutud. Seetõttu on väga tähtis vaev ära tunda ja eemaldada selle põhjused enne, kui on liiga hilja.

13. mai 2011

“Om Ah Hung”i vajra-retsitatsioon, 1. osa.

Mida esindavad silbid Om, Ah ja Hung? Om esindab vajra-kuju, nähtuste ja tühjuse ühtsust. Ah esindab vajra-kõne, mis on heli ja tühjuse ühtsus. Hung esindab vajra-vaimu, mis on selge kohaloleku ja tühjuse ühtsus. Neid nimetatakse „kolmeks saladuseks“. Kui tajutava kuju järgi ei ole haaramist, siis see on ilmneva ja tühjuse ühtsus. Kujud ilmnevad endiselt ja neid nähakse, aga samas ei haarata nende tõelisuse järele. Kui tajutavate helide järgi ei ole haaramist, siis see on heli ja tühjuse ühtsus. Helisid kuuldakse jätkuvalt, aga samas ei haarata nende tõelisuse järele. Kui meel ei haara kujude ega helide järele, siis puhkab see loomulikul viisil kohalolu ja tühjuse ühtsuses ning seega ei haara ka vaimsete ilmingute järele. Need kolm vajrat sisalduvad vaimu-vajras. Seega tähistavad Om, Ah ja Hung silbid kõikide jumaluste otsaesist, kõri ning südant - kuigi jumalused ilmnevad väga erinevates vormides, on siiski nende keha, kõne ja vaimu tuum sama.

25. mai 2011

“Om Ah Hung”i vajra-retsitatsioon, 2. osa.

Mõnikord küsivad inimesed: „Kas me oleme „üks“ või „sama““? Õigupoolest pole me kumbagi. Kas on olemas „üks“ ruum või on erinevad ruumid „sama“? Ruum ei ole ei „üks“ ega ka „sama“ ning niisamuti on ka meie puhta tunnetusega. Püüdes seda välja nuputada nii, et sildistame selle kas „üheks“ või „samaks“ - see on lihtsalt järjekordne intellektuaalne kinnijäämine. Samamoodi pole ühte ega paljusid buddhasid. Ei saa öelda, et neid oleks ainult üks, sest buddhasid on piiritult, samas ei saa öelda, et neid on palju, kuna nende olemus on sama: tühjus ja osavõtlikkus, mis on nagu ruum. Seega ära haara ainsuse ega mitmuse järele. Kõik ilmingud on iseolemisest tühjad, nagu vikerkaar taevas. Neil puudub seesmine olemasolu, kuna nad on kokkupandud nähtused ja seega kaduvad nähtused. Kõikide olendite puhas tunnetus on alati nagu ruum; see ei ole kokku pandud nähtus. Kuigi olendite kehad ilmnevad väga erinevates vormides, on kõikide olendite tunnetuse olemus sama.

On ainult üks asi, mida nimetatakse “tunnetuseks”, samamoodi nagu on ainult üks asi, mida nimetatakse “veeks”, kuigi viimane ilmneb erinevalt: ookeanina, jõena, vihmana, veepiiskadena jne. Kui kõik harjutavad Om Ah Hung’i retsitatsiooni, siis on nende tähelepanelikkuse tuum sama ja selles puudub vähimgi omaduste või suuruse erinevus.

2. juuni 2011

Om Ah Hung’i retsitatsioon ise.

Meditatsioonisessioonina on parim teha seda hommikul koidiku ajal, aga tegelikult võiksid seda teha terve päeva vältel. Võid seda harjutust teha mis tahes ajal, mil sa parasjagu hingad ning sa hingad ju kogu aeg, kas pole nii? Kui sa sisse hingad, siis mõtle „OM“. Sa ei pea seda silpi ette kujutama või valjusti ütlema, lihtsalt mõtle „OM“. Kui õhk jõuab nabatasemeni, mõtle „AH“ ning kui sa välja hingad, siis mõtle „HUNG“. Keskendatus peaks olema koondatud AH’le, mis on naba juures. AH’l on seos tulega ja on soojus. Kui sa sisse hingad, siis mõtle, et õhk sulandub naba-tasemel olevasse AH’sse. Seeläbi säilitatakse tuuleessents ja seisnud õhk hingatakse alati välja. Meditatsioonisessiooni ajal, kui sa hingad sisse, siis mõtle, et sa tood ülemisi tuuli alla ja samal ajal viid alumisi tuuli üles, tõmmates kergelt aanuse kokku. See „ülemiste ja alumiste tuulte ühtsus“ moodustab nabakeskuse tasemel munakujulise sfääri. Hoia hinge veidike aega kinni ja vaatle enda puhast tunnetust (nature of mind). Ära hoia hinge kinni liiga kaua, ainult nii kaua kui on mugav. Jällegi hinga välja ja mõtle „HUNG“.

Enda igapäevaste toimetuste juures pole vaja hinge kinni hoida; võid lihtsalt hingata loomulikul viisil ja mõelda „OM AH HUNG“. Keskendatus on alati suunatud nabatasemel olevale tulele ning lõpuks tekib selle tulemusena ka soojus. See soojus on tegelikult juba seal olemas, aga tavaolendid ei tunne seda ära. See harjutus on suurepärane viis, kuidas hoida alal tähelepanelikkust; see on meetod, millega ühendada teadvus tuultega. Kui meie tähelepanelikkus on väga nõrk, siis liiguvad teadvus ja tuuled eri suundades ning me oleme eksiarvamuste meelevallas.

3. juuni 2011

Vajrajaana kohaselt toimimise juureks on samaya („lähedane side“). Paljud minu vanemad õpilased teavad seda, aga siin võib olla mõningaid uuemaid õpilasi ja niisiis on samayaks - samaya juur või tegelik samaya - hoolivus ning see hoolivus on… side, mis ühendab meid paljude elude jooksul. See on õpilaste omavaheline side, laamade ja õpilaste vaheline side jne. Kui me ei lase sel sidemel katkeda, kui me ei lase sel hoolivuse sidemel, mis ongi samaya, katkeda ega midagi sellele vahele tulla, siis tulevikus, elust ellu, kohtume me taas ja abistame üksteist. Need, kes samayat alal ei hoia - seda meid üksteisega siduvat hoolivust -, sellised inimesed saavad üksteisele tulevikus ainult kahju tuua. Seega on õpilaste omavaheline samaya ning õpilase ja laama vaheline samaya väga väärtuslik ja tähtis. On tähtis, et me hoolitseme selle samaya eest ja ei lase sel katkeda ega millelgi sellele vahele tulla - seda ka seetõttu, et meil on see positiivne samaya olnud väga pikka aega.

Seetõttu, toimides selles elus koos vajrajaana kohaselt ning et üksteist ikka ja jälle ka tulevikus aidata, on oluline, et me kõik hoolitseksime enda samaya eest, et me ei laseks puhkeda endas üksteise vastu käival vihal ega kadedusel. Ja nagu õpetatakse tantrates: kui me enda samayat alal hoiame, siis saavutame kõrgeima siddhi seitsme elu jooksul.

12. juuni 2011

Om Ah Hung’i vajra-retsitatsioon

Kõikidest kehas olevatest tšakratest on kõige tähtsam see, mis asub naba tasemel. Meie inimkeha väljaarenemine algas esmalt sellest samast naba tasemel olevast sõlmpunktist, mille kaudu me olime emaga ühendatud. Nabatšakra on kõikide keha tuulte kuninglik asupaik, eriti aga sellele tuulele, mis on seotud tule elemendiga. Naba tasemel oleva tule sümboliks on Vajrajogiini ja see on kõigil olemas, ainult et olendid ei tunne seda ära. Nabatšakra on kõige stabiliseerivam ja alustšakra, seetõttu on soovitatav suunata kõik enda kujustused nabatšakrasse. Nabatšakrale keskendudes liiguvad tuuled alla ja seega meel rahuneb. Mõnikord, kui me keskendume südamekeskuses olevale kujustusele, võivad selle tulemusena südametšakrasse sisenevad tuuled viia emotsionaalse tasakaalutuseni ja vaimse ebastabiilsuseni. Kindlam on seega keskenduda nabatšakrale.

7. august 2011

Kui sa mediteerid, siis lihtsalt puhka ja vaata enda puhast tunnetust. Sa leiad tühimiku, kus mineviku mõtteid enam pole ja tuleviku mõtted pole veel kerkinud ning selles tühimikus pole mingisugust haaramist. Kui sa tunned selle ruumitaolise tühimiku ära, siis lihtsalt püsi jätkuvalt selles.

Ei saa öelda, et seda tühjuse hetke on nähtud, samas ei saa ka öelda, et seda ei ole nähtud. Aga see, kes mõtleb nii, et „mina olen seda näinud“, see tulebki ära tunda. Ja see, kes mõtleb, et „mina ei ole seda näinud“, siis see tuleb samuti ära tunda. See ongi see, kes kõiki toiminguid teostab. See tulebki sul ära tunda kui enda puhas tunnetus. See olemus on teispool tulemist ja minemist, see on alatine nagu taevaruum. Mõtted tulevad ja lähevad, seega ära püüa neist kinni hoida, vaid pööra enda tähelepanu sellele, mis on alati seal, olenemata sellest, mis selle ümber esile kerkib või lakkab.

10. september 2011

Räägitakse Kolmest Aardest. Need on tegelikult sinu enda vaimus olemas. Sinu sisemine buddha on sinu tarkuse kohalolu, sinu seesmine dharma on hoolivus ja osavõtlikkus. Kuigi Buddha õpetas 84 000 erinevat Dharmaõpetust, on nende tuumaks hoolivus. Kui sa tekitad endas hoolivuse, siis kerkib tarkuse kohalolu loomulikult. Kui sa jätad maha kannatuse põhjused, siis ei saa sa ka kannatusi luua.

14. september 2011

Kuidas tulla toime tavamõtetega? Selleks pead hoidma alal tähelepanelikkust ja mitte haarama meeles esilekerkiva järele. Mis tahes emotsioon või mõte esile kerkib, neile kõigile on ainult üks vastumürk: tähelepanelik valvelolek. Mis tahes sinu meeles ka esile kerkib, püsi selles loomulikus olekus. Ära mõtle (esile kerkiva kohta), et „see on olemas“ või „just sellisena see eksisteeribki“ ega ka seda, et „seda pole olemas“ või et „see ei eksisteeri sellisena“. Lase kõigist arvamustest lahti ja ära hoia millestki kinni. Sa oled võimeline ebasoodsaid mõtteid hävitama ainult selle kaudu, et näed enda teadvuse piiramatut, taevaruumi-sarnast olemust. Sinu teadvuse tõelises olemuses ei ole olemasolu ega olematust, ei seda ega teist, ei tõde ega vale, ei head ega halba, ei õiget ega väära. Kui sa selles seisundis puhkad, mis on nagu taevaruumi avarus ja teispool aega, siis näivad kõik maised toimetused mõttetud.

23. september 2011

Juhised igapäevaseks harjutamiseks

Hommikul peaksid sa mõtisklema selle üle, et väärtuslikku inimsündi on raske saavutada. Õhtul peaksid mõtisklema surmast ja mööduvusest ning päeva jooksul peaksid mõtisklema karmast, põhjusest ja tagajärjest ning toimima „37 võitja poja viisi“ kohaselt.

Mediteeri lühemate, aga sagedasemate sessioonide kaupa, et tagada enda meditatsiooni hea kvaliteet. Parim on lihtsalt vaadelda enda puhast tunnetust (nature of mind), tavalist paljast tunnetust ning seda seisundit säilitada. Kui kerkivad mõtted, siis ära tõrju neid ega ära võta neid ka omaks. Ära püüa mõtlemise protsessi peatada, lase mõtetel kerkida, aga tunne nende kerkimine ära ja ära mine nendega kaasa. Eesmärk ei ole see, et meil mõtteid enam ei ole, vaid see, et mõtted küll kerkivad, aga samas nad jäetakse jõuetuks. Sa pead selle endale sisse harjutama. Kui siis hiljem negatiivsed mõtted ja tunded esile kerkivad, ei lange sa nende võimusesse. Nende mõtete energia võib esile kerkida, kuid see ei mõjuta sind ei ühel ega teisel viisil. Vahel on meditatsioonis selline periood, kus mõtteid ka tegelikult pole. Sel hetkel tead, et see on sinu puhta tunnetuse avaldumine - mis on ruumisarnane, kirgas ja tühi, avatud, mitte millegi järgi haarav. Seda valvel kohalolekut peab alal hoidma kõikides enda tegevustes.

Niisiis ära püüa mõtlemisprotsessi peatada, lihtsalt lõdvestu kohalolusse. Mil iganes sa mediteerid, sel ajal on meie vaimne seisund ühendatud. Kui sa sellest aru saad, siis ei väsi sa meditatsioonist ära.

26. september 2011

Bodhitšitta ei ole selline harjutus, mis sobitub siia või sinna. Bodhitšitta on kõik: see on eelharjutus, samuti tegelik harjutus ning ka lõpptulemus. Seega peaksid sa bodhitšittat arendama endas pidevalt, päeval ja ööl. Kui sa öösel üles ärkad, siis ära mõtle endast: meenuta meelelisi olendeid, meenuta nende vaevu. Kes iganes ei ole puhast tunnetust saavutanud, mis ongi tõelus, see kannatab. Olgu nad rikkad, vaesed, ilusad, mõjuvõimsad, targad, või ka mitte, siis kui nad ei mõista tõelust, on vaev nende jaoks vältimatu. Ära unusta nende vaevasid ja arenda endas vapper otsusekindlus neid mitte hüljata ning osale toimingutes, mis aitab neil vaevadest vabaneda. Bodhitšitta kaudu sa mõistad, et iset ei ole olemas ning isesse klammerdumine saab põrmustatud, sest kui sa mõtled teiste peale, siis ei mõtle sa enda peale.

“Ise” ja “teised” pole ülimas mõttes muud kui lihtsalt mõttekonstruktsioonid. Kui me saame aru, et me ei ole teistest eraldiseisvad, siis hakkame aru saama osavõtlikkuse ja bodhitšitta väärtuslikkusest.

4. oktoober 2011

Selleks, et luua enda vaimujätkuvusse positiivset jälge, peaksid sa alati retsiteerima iidami mantrat, nt Amitabha mantrat, või kuulama mantrat kodus CD-plaadilt. Mõtle, et su iidam on alati sinu peatipu kohal. Mõtle nii: kui ma suren, siis on tähtis, et mu teadvus lahkub peatipu kaudu ja sulandub ühte Amitabhaga. Kui sa harjutad seda kogu enda elu jooksul, siis isegi kui sa sured ootamatult, nt autoõnnetuses, siis su teadvus sulandubki iidamiga sinu peatipu kohal, kuna oled selle enda eluajal sisse harjutanud. Siis sa kahtlemata vabaned, isegi kui sul pole aega Phowat (teadvuse ülekannet surma ajal) harjutada. Seega on tähtis, et sa tuletad seda endale korduvalt meelde nii kaua kui veel elus oled.

11. oktoober 2011

Sa oled minevikus läbinud lugematul hulgal elusid, omanud loendamatul hulgal kehi. Sellest teadmisest, kes sa eelmises elus olid, ei ole mingit kasu. Tähtis on valmistuda tulevikuks, püüelda valgustumise poole. Tõe (ülimast) vaatekohast lähtuvalt on möödunud elud tegelikult illusioon. Tinglikul (suhtelisel) tasandil räägime me numbritest ja erinevatest eludest, aga tegelikult on vaimujätkuvus kui selline ikka ainult üks - see on nii sünnist kui ka surmast puutumatu. Vaimu enda kui sellise vaatekohast ei ole eelmist elu, praegust elu, tulevast elu ega bardod. Möödunud elud on illusioon, nad on ebatõelised, seega ära mõtiskle illusioonide üle. Sa ei pea neid teadma, kuna nad kuuluvad ainult tingliku tasandi juurde, mitte sügavaima tõe juurde. Sinu jaoks on praegu oluline hävitada enesesse klammerdumine ja näha puhast tunnetust. Ära mõtle minevikust või tulevikust. Ära mõtle isegi olevikust, ära klammerdu ühegi mõtte külge. Vaata enda praegust vaimuseisundit. Vaata seda puhast ja loomulikku seisundit.

Hoia kinni ainult bodhitšittast, hoolivusest ja osavõtlikkusest, mitte millestki muust ja seda nii päeval kui öösel. Puhasta alati enda meelt, säilitades kohalolu sellest loomulikust seisundist.

18. oktoober 2011

Ära muretse valgustumise pärast; buddha on juba sinu vaimus olemas, olles nägemiseks valmis. Aga kuna me ei suuda pöörata fookust sissepoole ja oleme pidevalt hajevil, siis ei suuda me buddhat ära tunda. Kui mineviku mõtted on lakanud ja tuleviku mõtted ei ole veel esile kerkinud, siis selles vahemikus, kus puudub klammerdumine, võid näha puhast tunnetust, mis on nagu ruum - see ongi buddha. Kui sa oled selles olemuses pidevalt, siis oled sa valgustunud. Mil sa lõpetad vaimse haaramise, siis pole ka põhjust, mis looks sansaarat. Mil sa hakkad millegi järgi haarama, siis oled taas loonud enda sansaarale põhjuse. Buddha ei ole tegelikult kuskil kaugel eemal. Buddha on alati nägemiseks saadaval. Kui sa ei saa lahti mina külge klammerdumisest, kuid samas proovid sansaarast pääseda nii, et lähed füüsilisse eraldusse, siis sa ikkagi ei vabane. Kui sa aga saad lahti mina külge klammerdumisest ning samas jätkad siin maailmas elamist, siis sa vabaned.

Eriti sellistel puhkudel, kui kerkivad esile raskused ja kannatused - ära haara nende järele, lase neil mõtetel ruumi vabaneda. Isegi kui on väline nn probleem, siis meel ei pea siiski selle järgi haarama. Need inimesed, kes sellest aru ei saa, sooritavad teinekord enesetapu, suutmata taluda isegi väikseimat probleemi. Buddha ei ole kusagil mujal kui sinu enda vaimus.

25. november 2011

Üleva Gartšen Rinpotše hiljutise külaskäigu ajal Jangtšublingi Dehra Dunis (Indias) selgitas Drikung Kjabgon Tšetsang Rinpotše Valge Tāra seitsme silma tähendust. Kuna õpilased on selle kohta üha uuesti ja uuesti küsinud, siis soovib Rinpotše selles tsitaadis edastada Valge Tāra seitsme silma selgituse:

„Valge Tāra seitse silma esindavad täielikku piiratusest vabanemise kolme väravat ning nelja mõõtmatut. Kolm täielikku piiratusest vabanemise väravat on: (1) soovide puudumine, (2) sildistamatus – kõikidel ilmingutel puuduvad omaolekulised tunnusjooned nagu värv ja kuju, ning (3) tühjus – valgustunu tunnetus, mis mõistab kahe eelneva võimatu olemasolu viisi puudumist ehk tühjust. Selleks, et täieliku piiratusest vabanemise kolme väravani jõuda, tuleb arendada endas nelja mõõtmatut, milledeks on: mõõtmatu hoolivus (või armastus), mõõtmatu osavõtlikkus (või kaastunne), mõõtmatu heasoovlikkus (või rõõm) ning mõõtmatu samaväärsus. Neli mõõtmatut on seega täieliku piiratusest vabanemise kolme värava eelkäijaks.“

30. detsember 2011

Kogu päeva ja öö tähelepanelikkuse säilitamise kõrval ei ole mingit muud selge valguse joogat. See algab sellest, et ollakse võimelised säilitama tähelepanelikkust terve päeva vältel. Kui su vaimne seisund on päevasel ajal väga selge ja terav, siis kandub see lõpuks edasi ka öösse. Kui sa jääd magama tähelepanelikkust jätkates, selge kohaloleku ja tühjuse ühenduses, siis tunned sa esmalt ära uneseisundi. Seda äratundmist nimetatakse "une kirkuse äratundmiseks". Ja seejärel, läbi püsikindla tähelepanelikkuse, kaob isegi uneseisund ning sa puhkad selges olekus loomulikult, säilitades kohalolekut. Lõpuks säilib selge kohalolek isegi süvaune ajal. See on nagu lambileegi helendus. Mõtteid pole ning on peen tunne une puhkusest. See saavutatakse siis, kui sa hoiad selget kohalolekut alal jätkuvalt - olles vähimastki tähelepanu hajumisest prii - nii päeval kui ööl.

Lõpuks tunned sa süvaune ajal ära süvaune selge kirkuse. Selgeks kirkuseks nimetame me võimet põletada mõtted ja emotsioonid või tunded selge kohalolekuga. Need mõtted, kui nad kerkivad, kaovad ilma sind mõjutamata või ilma jälge jätmata. Algaja suudab hoida tähelepanelikkust alal ajutiselt ning muutub siis jällegi tähelepanematuks. Sellest tuleb esmalt üle saada päevase aja jooksul. Sa peaksid esmalt olema võimeline hävitama mis tahes harjumuslikud mõtted, mis esile kerkivad, seejärel püsivalt selges kohalolekus viibima. Seejärel, kui sa lähed magama, säilita tähelepanelikkust nii, et magama jäädes harjutad OM AH HUNG vadžra-retsitatiooni. Vahel võib sulle meenuda OM AH HUNG ka une seisundis ning lõppude-lõpuks säilib tähelepanelikkus isegi süvaune ajal.

2. jaanuar 2012

Õnnelikku aastat 2012!

Kes on näinud oma puhast tunnetust sellisena nagu ta on ja on saavutanud selles viibimise stabiilsuse, siis vaadeldes enda tunnetust, nähakse selle tühja olemust, mis on nagu taevaruum, tuvastamatu. Tunnetuse olemust ei saa kirjeldada, see on nagu ruum. Milarepa ütles: "Kui ruumi ja tunnetuse vahel ei ole erinevust, siis see on täiuslik dharmakaya". Tühi ruumisarnane olemus on dharmakaya omadus. Siis on veel ka kirgas kohalolek, mis teab selle tühja ruumisarnast olemust. Selguse olemuseks on tühjus, tühjuse olemuseks on selgus. Nad ei ole eraldiseisvad, nad on erinevuseta, nad on selguse ja tühjuse ühtsus. Sambhogakaya omadused pärinevad sellest olemusest, milleks on selge kohalolek. Selguse ja tühjuse ühendusest kiirgab loomulik osavõtlikkus kogu taevaruumi ulatuses. Kus iganes on tühjus, seal on ka osavõtlikkus. Seetõttu me ütleme, et buda osavõtlikkus on kõikjal. Kõikjalolev osavõtlikkus on nirmanakaya.

14. jaanuar 2012

Pole raskemat väärtegu kui enesetapp – isik loob endalt elu võtmisega endale väga tugeva kannatuse põhjuse.

Sa peaksid aru saama, et kogu kannatus on pärit enesesse klammerduvast meelest. Kui proovida enda ihu ringi vahetada, siis see ei vaheta ära su vaimujätkuvust – sa ei saa enda meele eest põgeneda. Enesetapu sooritamine viib isegi veel suurema kannatuseni kui sa olevikus koged, sa ei saa enda kannatusi lihtsalt ära kustutada.

Sul on su karma ja eluea pikkus. Peaksid laskma enda karmal ise küpseda ning mitte tooma enda elu enneaegselt lõpule. Lisaks, enda ihu tappes tapad sa ka miljardeid eluvorme, kes su ihus elavad ning sa kogud ka selle kahjuliku karma endaga.

Pigem peaksid sa muutma enda vaimset seisundit. Kui sa kannatad, siis harjuta tongleni - võta teiste kannatus enda peale ja mõtle, et sinu kannatuse kogemise kaudu saavad nemad kannatusest vabaks. Kõik kannatused on ajutised, nii nagu ka tingimuslik õnn. Vaimus peaks saavutama sellise stabiilsuse, et mööduvad tingimused seda ei kõiguta. Kunagi ei ole liiga hilja tegutsema hakata. Me oleme sansaaras rännanud alguseta ajast saati ning mingist hetkest alates peame me hakkama selliselt harjutama.

Ära muretse selle pärast, kui palju aega sa oled möödunud ajastutel raisku lasknud – hakka praegu harjutama ja sa sured kahetsustevabalt. Tähtsam on see, mida sa praegusest hetkest alates edasi teed. Kui sa tunned end enda ihus haigena, siis saada enda meel väljaspoole, ruumi, ning ära klammerdu ihusse. Eralda meel ihust ja puhka ruumis. Samuti võid kujustada ruumi Tāra ning retsiteerida tema mantrat. Mul on isiklikult palju valusid, aga kui ma neisse ei klammerdu, kui ma saadan enda mõtte väljaspool asuvasse ruumi ja mediteerin, siis ma ei tunne valusid. Ma tunnen neid taas ainult siis, kui ma hakkan neist mõtlema.

Sa peaksid lisaks mõtlema sellest, et sinu enda kannatus on võrreldes nii paljude teiste olendite omaga küllaltki väike. Nt mind hoiti 20 aastat vangis ning sa võid seda nimetada probleemiks, kuid ma ei mõelnud ühtegi korda sellest, millal ma vabaks saan. Ma lihtsalt harjutasin päev päeva järel Tārat ning, rääkimata sellest, et ma ei mõelnud enesetapust, olin seesmiselt tegelikult küllaltki õnnelik. Kui sa tahad kannatusest vabaneda, siis pead sa muutma enda meelt, mitte enda ihu. Palu kogu aeg Tāra poole ja retsiteeri tema mantrat, nii et sa teda kunagi ei unusta. Siis saan mina ka sind aidata, kuna ma harjutan Tārat alati. Mil tahes sa koged valu ja raskusi, siis mõtle ühtesuunatult Tārale.

1. veebruar 2012

Meditatsioon tähendab esmalt puhta tunnetuse äratundmist ja siis selles viibimist. Esmalt peaksid sa aru saama põhilisest puhtast tunnetusest. See tunnetus on ühine tasand, milles me kõik oleme üks. Kui sa oled kord puhta tunnetuse ära tundnud, siis peaksid seda alati alal hoidma, seda seisundit säilitama, ilma tähelepanu hajumiseta. Meditatsioon on selle olevikus kohal olemise alalhoidmine. Mis tahes väline tingimus esile kerkib, olgu selleks kas õnn või vaev, siiski ei tohiks sa kunagi sellest selgest kohalolekust, mis märkab kõike, mis esile kerkib, kõrvale kalduda. Sa peaksid tähelepanelikku valvelolekut harjutama kõigis enda toimingutes, see on täiuslik käitumisviis. Nii vaade, meditatsioon kui ka käitumine on kõik vaimne, see ühine tasand. On palju mõtteid, mis kerkivad esile pidevalt, kuid mõtted on mööduvad – nad tulevad ja lähevad. Aga see vaimne alus, millest nad pärinevad, eksisteerib nagu ruum, mis kunagi ei tule ega lähe. See on alati nii, on alati nii olnud ja jääb ka alati nii. See on nagu ruum, nagu suur ookean, või nagu peegel.

See ei lähe kunagi kuskile, täpselt nagu ruum. Seega ära klammerdu ajutiste mõtete külge. Kui tahes palju sa neisse ka klammerdud, siiski ei saa sa neist kinni hoida, kuna nad on loomult püsitud. Pigem vaatle seda, mis kunagi ei lakka; seda selget kohalolekut, mis märkab kõiki esilekerkivaid mõtteid. See kohalolek on sinus olev buda, see on sinu tõeline olemus. Mis tahes mõtted esile kerkivad, kas kahjulikud mõtted, kurbus või häirivad emotsioonid, ära järgne neile, vaid jätka tähelepanelikku vaatlemist. Kui sellist tähelepanelikkust hoitakse alal, siis esile kerkivad mõtted kaovad loomulikult, ilma et meil oleks vaja neid hüljata. Seda tähelepanelikkust peab säilitama mitte ainult meditatsioonisessioonide jooksul, vaid samuti ka kõigi teiste tegevuste käigus. Mida tahes sa koged, kas õnne või vaeva, sinu kohalolekut see ei mõjuta, kohalolek on alati nii nagu ta on. See on budasus ning igal olendil on see olemas. Lisaks peaksid sa iga päev lugema Tilopa teost „Ganghese mahamudra“, mis toetab sinu meditatsiooni. Samuti peaksid sa iga päev lugema „37 võitja poja viisi“, see toetab sind käitumise osas. Kõige tähtsam on arendada endas bodhitšitat, hoolivust ja osavõtlikkust ning seda kõikides enda tegevustes. Osavõtllikuseta (kaastundeta) ei mõista sa puhast tunnetust kunagi. Osavõtlikkuseta on vaimne seisund nagu sogane vesi - see on hägune ning sa ei näe selle tõelist selgust. Kui sa arendad endas osavõtlikkust, siis mõistad sa puhast tunnetust väga lihtsalt.

26. veebruar 2012

Losar 2012

Tashi Telek.

Palju aastaid tagasi lahkusin ma enda kloostrist Tiibetis, selleks et levitada Dharmat lääneriikides. Ma veedan enamuse aja aastast mööda maailma ringi reisides ja harvad on need juhud, mil saan naasta enda kodumaale. Paljud teist on kuulnud lugusid Tiibeti ilusatest kõrgetest platoodest, aga ainult vähesed saavad aru, kui ohustatud Tiibet praeguseks on.

1998. aastal sain ma paljude õpilaste helduse toel naasta Tiibetisse ja täita kaheksa küla palved, ehitades neile neli kooli. Tänaseks on need koolid raskustes enda programmide alalhoidmisega, kuna puudub stabiilne rahastus.

Koolide avamisest alates on sealsed kogukonnad saanud osa kasvavast tiibeti, hiina ja inglise keele oskusest ja ka matemaatikast, mis valmistab neid ette moodsaks maailmaks, milles nad elavad, säilitades samal ajal endi Tiibeti pärandit ja religiooni. Koolides saavad lapsed kaks toitvat einet päevas ja soojad riided, lisaks osalevad nad ühistes kultuurilistes tegevustes nagu Tiibeti laulud ja tantsud. Koolid järgivad külades elavate nomaadiperede elurütmi, nii et lapsed saavad elada kodus ja aidata enda perekondi traditsiooniliste majapidamistöödega ja karjatada vajadusel loomi.

Neil rasketel majanduslikel aegadel on koolid puutunud kokku rahanduslike raskustega ja koolide lahtihoidmine ja säilitamine valitsuse standarditele vastavalt on olnud keerukas. Need külakoolid on Tiibeti kultuuri säilimise seisukohast väga olulised ja iga annetatud dollar on suure väärtusega.

Kuna ma pean lapsi, õpetajaid, kokki ja kõiki, kes töötavad nende koolide heaks, enda südames kalliks, siis palun igaühel teist kaaluda neile koolidele rahanduslikku tuge pakkumast. Minu lootuseks on, et mu ülemaailmne sangha kasutab võimalust toetada meie Tiibeti sangha vendi ja õdesid. Teie heldus aitab tagada, et need kogukonnad saaksid osa vabadusest, mida haridus pakub.

Tänan teid selle osavõtliku kaalutluse eest,

T. E. Gartšen Rinpotše, 2012.

Annetusi saab teha PayPal’i kaudu:

www.purelandproject.com

Lisainfo jaoks võtke palun ühendust:

Meg Ferrigno (Pema Lhamo),

e-mail: thepurelandproject@gmail.com

9. märts 2012

Me kogeme vaevasid vältimatult. Me ei taha vaevu kogeda ja me proovime teha kõik, et oleksime õnnelikud, aga vaevu tuleb ette meie soovidele vaatamata. Miks see nii on? Sest me oleme juba minevikus loonud vaevade põhjuseid. Aga kus need vaevade põhjused on? Nad on su enda vaimujätkuvuses, selleks on enesekesksus ja sellest tulenevad häirivad emotsioonid. Kui sa selle ära tunned, siis saad aru, et sa oled enda vaevade eest ise vastutav ja et kedagi teist ei saa neis süüdistada. Sellest aru saades oled sa võimeline taluma raskusi ja vältima tulevikus rohkemaid vaevu. Kui sa tahad olla õnnelik, siis pead teadma õnne põhjuseid. Buddha on öelnud: „Ma võin näidata teed vabanemisse, aga vabanemine sõltub sinust endast.“ Kas sa oled budist või mitte, kas sa järgid mõnda usundit või mitte, siiski on sul olemas vaimujätkuvus ning selles ka ajutiselt õnne ja vaevade põhjused.

Ainsaks õnne põhjuseks on hoolivus ning ainsaks vaeva põhjuseks on ise järgi haaramine. Kui sa saad aru ainult sellest, siis oled täielikult aru saanud karma, põhjuse ja tagajärje toimimisest. „Kõik vaev tuleneb omaõnne ihast. Täielik valgustunu esildunud teistehüve taotlusest.“ Kas sa järgid mõnda usundit või mitte, siiski on sinu tunnetuse tõeline olemus mõistmine ja kohalolek ning see ongi tegelik buddha. Buddha on veel ka öelnud: „Budasus on kõigis olendites olemas. Ainult ajutised takistused ei lase olenditel seda mõista.“ Mil tahes sa lased lahti mina kohta käivast väärarusaamast, siis näed enda tõelist olemust, tühjust-osavõtlikkust. Iga olend näeb budasust siis, kui ta näeb iseenda tõelist olemust.

17. märts 2012

Mida ma teiega jagan, need ei ole suure õpetlase sõnad, vaid eaka isa sõnad, kel on palju kogemusi. Ma olen kogenud palju väliseid raskusi, olles veetnud 20 aastat sunnitöölaagris. Sa võid seda nimetada probleemiks. Siiski seesmiselt ma tõepoolest ei kogenud kannatusi, veelgi enam, ma pean enda vangistuse aega väga kasulikuks perioodiks. Poisina, enne kui mind kinni võeti, oli mul Dharmasse usk, aga tegeliku kogemuse puudumise tõttu oli mu usk mõneti pinnapealne. Vangis olles oli mul võimalus ka tegelikult harjutada, võttes taluvusega välised raskused enda teele. Ma ei lootnud kordagi vangist vabaks saada, ma elasin päev päevalt, lootustest ja hirmudest vabana, saates olendite suunas osavõtlikkust, tuginedes Tarale, tema poole salaja palvetades. Olles niiviisi Dharmat rakendanud ja näinud selle tulemusi, tekkis minus kindlus Dharma tõesuses ja minu usk muutus sügavaks ja kõikumatuks.

Siis ma mõtlesin, et oleks teistele kasulik, kui ma neid kogemusi jagaksin ning kui ma õpetamise eesmärgil reisin, siis jagan ma ainult oma südamenõuandeid, mis põhinevad mu enda kogemusel. Selleks, et Dharmast tõeliselt aru saada, on tähtis saavutada isiklik kogemus. Tähtis on küsida: „Mis on tõeline õnn - kas väline või sisemine?“ Isegi kui ollakse väga rikas ja omatakse kõike, mida soovitakse, siis kui taolises peres on vihkamine, kogetakse siiski põrgusarnast kannatust. Kui ollakse vaene, aga enda perega jagatakse armastust ja hoolivust, siis kogetakse puhast maad. Õnn pärineb ainult seestpoolt, see ei ole välise maailmaga mingilgi määral seotud. Kui sa oled millestki häiritud, siis leiad sa vaeva igalt poolt, isegi soodsas olukorras. Kui sa oled aga vaimselt rahuseisundis ja hoolivusest täidetud, siis leiad õnne isegi juhul, kui oled väliselt keerulises olukorras. „Kõik vaev tuleneb omaõnne ihast.“

21. märts 2012

Kui sa lood endas soovi teisi aidata, siis sinu tarkus kasvab. Ning teistpidi - kui sa säilitad tähelepanelikku valvelolekut, siis sinu soov teisi aidata suureneb. Alguses treeni enda vaimujätkuvust hoolivuse šamathaga. Järjekindla treeningu kaudu saavutad sa isikliku kogemuse ja näed tulemusi. Selle treeningu üha uuesti rakendamine on ainus viis õnneks. Kui sa ei jäta omaõnne soovi ja sellest tulenevaid halbu emotsioone, siis ei leia sa kunagi tõelist õnne. Kui sa ei jäta maha vaeva põhjuseid, siis sul ei ole muud võimalust kui vaevu kogeda ja sa ei saa selle osas midagi ette võtta. Karma ei ole midagi sellist, mille Buddha omal ajal leiutas. Enda kõiketeadva tarkusega nägi Buddha seda, mil viisil nähtused tegelikult eksisteerivad ja enda osavõtlikkusest näitas ta seda meile. Ta näitas meile lihtsalt seda, et osavõtlikkus ja hoolivus on tegelikult õnn ning ego järgi haaramine on tegelikult vaev.

Mida tugevam on meil ego järgi haaramine, seda vähem oleme võimelised teistest hoolima. Kõik, mida Buddha kolmeses jaotuses, st pratimokša-bodhisatva-vadžrajaana tees õpetas, on meetod selleks, kuidas tuua endas esile bodhitšitta. Neid meetodeid tuleb rakendada ja alal hoida, aga ei saa oodata koheseid tulemusi. Selline treening on su paljude tuleviku elude hüvanguks. Buddha on öelnud: „Kui sa soovid teada, kuhu sa oled minemas, selleks vaata enda praeguseid tegevusi.“ Ainult siis oled sa võimeline tõelise Dharma viisil toimima, kui sa usaldad karmat, põhjust ja tagajärge, ning saad aru taluvuse ja hoolivuse väärtuslikkusest. Kui sul sellist alust aga ei ole, siis kõik muud vaimsed treeningud ei too tähenduslikke tulemusi.

25. märts 2012

Vadžrajaana vaade

Vadžrajaana vaadet on väga raske mõista. Kuna see näib peidetud teema, siis tunnevad mõned end kindlamalt, kui kutsuvad end hinajaana tee järgijateks ja nad ei huvitu vadžrajaana teest. Selline pürgimus on põhjendatud. Tegelikult ei ole vadžrajaana vaade aga nii peidetud ega raskesti arusaadav. Vadžrajaana selgitab seda, mil viisil nähtused tegelikult eksisteerivad. Kujuta näiteks ette suurt liustikku. Keegi, kes vadžrajaanast aru ei saa, see mõtleb: „See on jäämägi.“ Keegi, kes saab vadžrajaanast aru, mõtleb: „See näib olevat jäämägi; siiski, jää olemuseks on vesi. See ei ole alatiseks jäämägi, kui see sulab, siis saab sellest vesi.“ Kui sa saad aru ainult sellest põhimõttest, siis saad aru vadžrajaana vaatest. Vadžrajaana ütleb, et kuigi kuus valda ilmnevad, siiski on nende ilmnemine ajutine. Tegelikult on kõigis olendites olemas budasus, valgustumise saavutamise potentsiaal. Erinevad mõtted kerkivad meeles ajutiselt.

Need mõtted ei ole see, mis me tegelikult oleme - mõtted tulevad ja lähevad ja muutuvad pidevalt. Ühel hetkel oled sa vihane, järgmisel hetkel tunned armastust. Kõik need mõtted on ajutised. Aga nende aluseks on vaimne kohalolek, mis on alati olemas. See ei tule ega lähe kunagi, see on alati kohal, muutumatuna. See ei sure ja see ei ole sündinud. See on kõige aluseks olev alatine kohalolek. Sa ei ole sellest kunagi lahus olnud ja saa ka kunagi lahus olema, sest see on see, kes sa tõeliselt oled. Kui sa seda olemust, enda tõelist olemust, näed, siis näed vadžrajaana tõelist tähendust.

2. aprill 2012

„37 võitja poja viisi“ seeria.

Esimene värss

Ajal, mil suurepärases priiuse ja hüve paadis, raske leid,

enda ja teiste ringlusmerest vabastamiseks

nii päeval kui ööl

kuulata, vaagida, järgida on võitja poja viis.

Paljud inimesed ei pea eelharjutusi eriti tähtsateks, mõeldes, et kuna nad on raamatuid lugenud, siis nad juba saavad kaheksateistkümnest priiusest ja hüvest aru ning et nad ei pea enam neile tähelepanu pöörama. Nad pigem liiguvad edasi „tõeliste ja sügavamate“ praktikate juurde. Isand Jigten Sumgöni järgi on eelharjutused kõige sügavamad. Sa saad eksistentsi tsüklist, vaevade ookeanist, vabaks ainult siis, kui soovid vabaks saada kogu südamest, vastasel korral mis tahes muid edasijõudnud praktikaid sa ka teed, nad ei too sulle vabadust vaevadest ja võivad tegelikult isegi egotunnet tugevdada. Alguses pead sa aru saama käesoleva inimkehastuse väärtuslikkusest ja sellest, kui raske on seda saavutada. Tavaliselt me küsime teistelt: „Kuidas sa öösel magasid?“ Ja kui nad vastavad: „Hästi,“ siis me ütleme: „See on väga hea.“ Kui me ei saanud piisavalt magada, siis on meil endast kahju.

See on märk sellest, et mõte inimelu väärtuslikkusest ei ole meis veel täielikult koitnud. Kui see oleks meis koitnud, siis tunneksime kahju iga minuti pärast, mis magades oleme raisanud. Siis me ei oleks hommikuti uimased ja pahurad, vaid ärgates mäletaksime väärtuslikku inimelu ja tunneksime vajadust voodist välja tulla. Seega on hommikuti tähtis meenutada väärtuslikku inimelu. Sa võid mõtiskleda, et kuidas teha enda päevaseid toimetusi, kui pole maganud. Sa ei pea und hülgama, vaid sa peaksid olema mõõdukas ja distsiplineeritud. Lisaks, kui sa teed nt magama jäädes Om Ah Hung vajra-retsitatsiooni, siis muutub su uni vooruslikuks. Iga kord kui sa öösel ärkad, peaksid meenutama meelelisi olendeid ja lugema nende heaks mõne Mani mantra. See inimelu on lugematute elude jooksul kogutud tohutu hulga hüvetegude vili.

See on ainukordne võimalus ja me ei peaks eeldama, et saavutame sellise väärtusliku elu tulevikus uuesti. Teades, kui väärtuslik see inimelu on, ei raiskaks keegi aega mõttetutele tegevustele. Lisaks ollakse siis ka alati rõõmsad, isegi kui asjad näivad viltu minevat, kui sinust saab kerjus, oled ilma sõprade ja pereta või vaene. Sa oled õnnelik, depressiooni langemisest rääkimata, kui tead, et sa valdad väärtuslikku inimkeha, laeva, milles võid liikuda üle vaevade ookeani. Tegelikult tead sa siis, et maised mõnud toovad sulle tulevikus ainult hävingut. See inimelu on väga võimas, kuna inimesed omavad intelligentsust ja kuut elementi. See on risttee selle vahel, kas minnakse üles või käiakse alla. Kui me teame, kuidas seda inimeksistentsi hästi ära kasutada, siis võime saavutada valgustumise ühe eluga. Kui me selle inimeelu ära raiskame ja teeme väärituid tegusid, siis viib see meid lugematuteks aegkondadeks alumistesse valdadesse.

29. aprill 2012

Teine värss

Lähedaste külge kiinduv (seisund) pillutab kui veepind.

Vaenlaste vastu käiv viha lõõmab kui tuli.

Segaduses meel, mis unustab, mida omaks võtta ja mis hüljata,

on pimeduses.

Kodumaa köidikute läbilõikamine on võitja poja viis.

Sansaara peapõhjuseks on kiindumus väärasse minaarusaama. Kiindumise tõttu sünnime me sansaara kuues vallas üha uuesti. Kuigi võidakse selles maailmas elada, aga kui puudub kiindumus, siis ei ringelda sansaaras. Enda kodumaal kohtame neid, kes on meile vastumeelt ning enda perekonda ja sõpradesse oleme kiindunud. Kui me hülgame enda kodumaa ja läheme mujale, siis me ei ole sealsetesse inimestesse kiindunud, me näeme neid võrdsetena. Siiski, kui me ei saa aru kiindumuse ja vastumeelsuse puudustest, siis hakkame jällegi enda vastaseid vihkama ja klammerduma oma sõpradesse, isegi kui me kolime teise kohta. Jällegi kiindume neisse, kes kohtlevad meid hästi ning meile ei meeldi need, kes on meie vastu ebasõbralikud. Seega on tähtis ära tunda kiindumuse ja vastumeelsuse puudused. Kui sa oled võimeline nende puudused ära tundma, siis ei ole vaja enda kodumaad hüljata. Kaalutle seda, et mis juhtub siis, kui kerkib vaid peen kiindumuse või vastumeelsuse tunne.

Näiteks kui sa kirjeldad teistele teatud inimest, siis kui ta on su sõber, siis mainid sa ainult ta häid omadusi. Kui ta sulle aga ei meeldi, siis tood välja ainult ta vigu ja ei maini ta häid omadusi. Kiindumusest ja vihast haaratuna ei suuda me näha asju nii, nagu nad tegelikult on. Kui me mõtleme olukordadest, mis on vähem emotsionaalselt laetud, siis jõuame arusaamani, et tõeline arukus pärineb samaväärsest suhtumisest, mis jääb kiindumusest ja vastumeelsusest puutumata. Kui sa oled tähelepanelik ja märkad enda meele liikumist, siis näiteks vestluses tunned koheselt ära selle, kui oled kaldumas ütlema kellegi kohta midagi negatiivset lihtsalt seepärast, et ta sulle eriti ei meeldi.

Kiindumust ja hoolivust (armastust) võidakse kergesti segamini ajada. Hoolivus tähendab seda, et tuntakse siirat hoolivust ja soovi, et teine oleks õnnelik ning seda ilma igasuguse omanditunde ja omaõnne soovita. Isegi keegi, kes üldiselt saab karmast aru, heidab selle arusaama ajutiselt peast siis, kui kerkib tugev iha või viha. Mõned on emotsioonide meelevallas ja sooritavad sedasi pimesi väärituid tegusid. Teised sooritavad kurje tegusid teadlikult, aga nad on võimetud sellele vastu seisma, kuna kire jõud on liiga tugev. Seda mõeldakse värsis sõnadega „segaduses meel, mis unustab, mida omaks võtta ja mis hüljata“. Tilopa ütles Naropale: „Poeg, sind ei ahelda mitte ilmingud, vaid ilmingute järgi haaramine.“

12. mai 2012

Kolmas värss

Ebasoodsatest kohtadest hoidumisel

vaeved järk-järgult vähenevad.

Hajevilolekust vabana

suureneb vooruslikkus loomulikult.

Selge kaemus Dharmas kindlust toob.

Eraldatud kohta pöördumine on võitja poja viis.

„Eraldatud kohta pöördumine“ viitab ihu, jutu ja vaimsele eraldusele, mitte ainult ihule. Kogu ihu ja jutu eralduse eesmärk on tegelikult ainult vaimselt eralduda. Vaimselt eralduses olemine tähendab mitte langemist mõtete ja emotsioonide võimu alla. Ainult ihuline ja kõneline eraldumine, kui me samal ajal klammerdume endiselt mõtete ja emotsioonide külge, on mõttetu. Ihuliselt eraldume me nii, et läheme üksildasse kohta ning kõneliselt eraldume nii, et oleme vaikuses. Me teeme seda selleks, et luua keskkond, milles vaimne seisund ei ole pidevalt erinevate veetluste tõttu hajevil. Seda on sageli vääriti mõistetud ja inimesed eraldavad end ühiskonnast, et elada üksinduses ja olla eralduslaagris. Aga sellest saab eralduslaager ainult sel juhul, kui me oleme võimelised vaimselt eralduma nii, et me ei lange omaenda klammerduva meele võimu alla. Mõned inimesed ei tõmbu kunagi selliselt maailmast tagasi, aga nad on siiski võimelised kohalolekut säilitama ja nad ei lange enda mõtete mõju alla.

Viimane on see, kes on tegelikult eralduslaagris. Siiski, algajatele on üksik koht harjutamiseks soodne, sest meel ei ole veel piisavalt taltsutatud, et olla võimeline vastu panema maailmas olevatele tähelepanu hajutajatele ja meelelahutusele. Eraldatud kohas sellised hajutajad puuduvad ja seega metsik ja rahutu meel rahuneb kergemini. Kuna sellises kohas viibides ei olda väliste tähelepanu kõrvaletõmbajatega silmitsi, siis on kergem suunata fookus sissepoole ja vaimset seisundit vaadelda. Nii tehes suureneb soov vooruslikult toimida. Kui vaimne seisund on rahulik ja stabiilne, siis on kergem süvendada endas osavõtlikkust, taluvust ja teisi ületavaid voorusi. Kahjulik koht on selline, mis suurendab meie negatiivseid mõtteid ja emotsioone. Selleks võib olla mis tahes koht: kas ilmalik või eraklus. Kui ilmalikus kohas suudetakse enda meelt kontrollida ja mitte langeda mõtete võimu alla, siis see ei ole kahjulik koht.

Tegelikult peaksid need joogid, kelle vaimne seisund on stabiilne, minema vilkasse ilmalikku kohta, et enda taset kontrollida. Lühidalt öeldes on ebasoodne paik selline, mis suurendab negatiivsust ja klammerdumist ning kasulik koht on see, kus ei haarata meeles kerkivat. Kuna enamik inimesi peavad tööl käima ja nad ei saa siirduda eraldatud paika, siis võid üksinduses olla ka lühikest aega, näiteks nädala, nädalavahetuse, päeva, või mõne tunni. Kui sa võimalikult palju selliselt toimides saavutad elava kogemuse, siis leiad, et sageli need kohad, kus meil on mõnus olla, on ebasoodsad kohad ning sedamööda, kui su taluvus kasvab, leiad sa, et su vaenlased võivad su praktikat süvendada. Dharma vaatenurgast vahetavad sõbrad ja vaenlased vahel kohad.

27. mai 2012

Neljas värss

Kaua aega koos olnud lahknevad.

Pingutusega kogutud vara jääb maha.

Teadvus, külaline, jätab ihu külalismaja.

Sellest elust lahti laskmine on võitja poja viis.

Päevast, mil me enda emale sünnime, kuni päevani, mil me sureme – terve see elu on nagu unenägu. Tavalised inimesed mõtlevad, et eelmise öö unenägu oli ebatõeline, aga see elu on tõeline. See on suur eksimus. See elu ja eelmise öö unenägu on olemuselt samad. Kui me neid kogeme, siis nad on meie jaoks reaalsus, nad on tõeline kogemus, ometi on nad olemuselt illusoorsed. Pärast surma ärkab teadvus bardos. See on siis nagu elu unenäost ärkamine. Ühtäkki näib möödunud elu ebatõeline, kõik, mis meile selles maailmas ja elus ilmnes, on kadunud nagu möödundöine unenägu ning sellest on saanud tuhmuv mälestus. Siis saab bardost, kuigi selle olemus on illusoorne, meie reaalsus. Nii kaua kui me unenäos oleme, on see isiklik tegelik kogemus. Ainult siis, kui me unenäost ärkame, taipame, et see oli ainult unenägu.

Või isegi kui me tunneme ära selle, et me oleme unenäos, siis nii kaua kuni unenäo karmat jätkub, kogeme me jätkuvalt meie unenäo illusoorset õnne ja vaeva. Kui me näeme und, siis meie meeles olevad mustrid aktiveeruvad ja avalduvad unenäo aistingute kujul. Selle elu aistingud ei ole samuti midagi muud kui meie enda karma, vaevete (skt. kleśa) ning vaimsete jäljendite projektsioonid. Bardo nägemuste olemus on sama, nad on meie enda vaimsed projektsioonid. Kuigi bardos puudub meil füüsiline keha, siis kõik teised kogumid (tunne, tunnetus, kujundavad tegurid ning teadvus) on endiselt olemas. Teadvus klammerdub endiselt isesse ja seega kogeb hirmu ja õudu. Sa ei saa bardo ilminguid kontrollida, see näib sama reaalne nagu praegune elu. Isand Jigten Sumgön ütles: „Ma olen joogi, kes mõistab, et see elu, järgmine elu, ja bardo, on üks.“

Seega näe selle elu ilmingutesse klammerdumise kasutust!

4. juuni 2012

Viies värss

Nendega läbi käies kolm mürki kasvavad,

kuulamine, vaagimine, järgimine käivad alla,

hoolivus ja osavõtlikkus kaovad –

halbade kaaslaste jätmine on võitja poja viis.

Sa võid mõelda, et halvad kaaslased on need kurjad inimesed, kes meid vihkavad. Aga see ei pruugi nii olla. Pratimokša tee vaatekohast on halvad kaaslased need, kes takistavad meid Dharmat harjutamast. Kui me ei harjuta, siis kolm mürki - iha, viha ja segadus - suurenevad. Armas sõber võib olla keegi, kes takistab sind harjutamast ning tülitekitaja võib aidata sul harjutada. Lisaks on parem, kui meil on tülikas sõber, kes usub karmasse, kui et oskuslik toetaja, kes ei usu karmasse. Siiski, algaja praktiseerija, kelle praktika ei ole veel stabiilne, võib saada sellise kaaslase poolt negatiivselt mõjutatud, nt võib ta hakata jooma ja suitsetama või karmat eirama. Kuna selline negatiivne mõju viib negatiivse karma kasvuni, siis on parem selliseid kaaslasi vältida. Võitja poeg (bodhisatva) harjutab taluvust ja hoolivust, seega ei hüljata kedagi.

Need, kes tekitavad tüli, on taluvuse abimehed ning hoolivad inimesed on hoolivuse abimehed. Kui ollakse võimeline säilitama taluvuses ja hoolivuses stabiilsust, siis ei ole vaja tülikatest inimestest lahti öelda.

Bodhisatva ei saa negatiivselt mõjutatud ning tülika inimese seltskonnas olles võib viimane isegi muutuda ja saada paremaks inimeseks. Isegi kui me oleme algajad praktiseerijad, siis võime end leida suhtes, millest me ei saa lahti öelda, kuigi meie praktika ei ole veel stabiilne. Inimesed kohtuvad ja saavad seotuks karmaliste jõudude tõttu. Mida siis teha? Meil tuleb arendada kohalolekut ja hüljata pigem vaeved (klešad) kui et kaaslane. Tõeline halb kaaslane, kellest tuleb lahti öelda, on ise järgi haaramine. Kui me ei jäta seda halba kaaslast, siis tuleb meil alati ette takistusi. Halbade kaaslaste jätmine ei tähenda seda, et me hülgame sõbrad, kes on tüütud, mõeldes: „me alati kakleme, parem lähme kumbki oma teed“. See oleks viga ja nii tehes kohtame üksmeeleta inimesi üha uuesti. Me oleme bodhisatva vande hoidjad. Me oleme lubanud arendada endas hoolivust, osavõtlikkust, ja bodhitšittat kõigi suhtes, niisiis ei saa me öelda „kõik peale tema“.

Siiski ei tohi me aktsepteerida vääraid vaateid. Mida tahes keegi väärate vaadetega, ihast, vihast või sektantlusest lähtuvalt ütleb, seda ei peaks sa kuulama. Lühidalt öeldes tuleb meil puhastada enda meel - kui me järgime iha ja viha mõtteid, siis meie hoolivus, headus, ja osavõtlikkus hääbuvad.

20. juuni 2012

Kuues värss

Tema selliks olles pahed hääbuvad,

head omadused suurenevad kui kasvav kuu –

üleva vaimse sõbra pidamine

kallimaks kui oma ihu on võitja poja viis.

Miks on vaimne õpetaja tähtsam kui su oma ihu? Ihu on ajutine ja me heidame selle kunagi kõrvale nagu külaline, kes lahkub külalismajast. Aga kui me saame aru pelgalt ühest oma õpetaja sõnast ning toimime selle kohaselt, siis kogeme õnne kõigis tulevastes eludes. Kui õpetaja tutvustab meile ainult karmat, põhjust ja tagajärge, siis saame nagu kaks täiesti avatud silma - teadmise, mida teha ja mida jätta. Pelgalt karma tutvustamisel näidatakse meile teed, kuidas tuua õnne kõikidesse tulevastesse eludesse. Seega, isegi kui keegi pakuks meile miljoneid dollareid, siis see ei oleks võrreldav enda õpetajalt saadud üheainsa õpetusrea hinnalisusega. Tegelikult võidakse raha kergesti kasutada nii, et luuakse isegi rohkem vaevu. Kõigi vaevade põhjuseks on enesekeskne suhtumine ning kõik negatiivsed tunded. Kui sa selle ära tunned, siis su pahed hääbuvad. Kui sa tunned ära selle, et õnne ainus põhjus on puhtalt hooliv suhtumine, siis su head omadused suurenevad nagu kasvav kuu. Tee sellise äratundmiseni antakse meile meie vaimse õpetaja poolt. Sel põhjusel on ta kallim kui su oma ihu.

Mida tähendab see, et õpetajat peetakse kalliks? Kui peetakse kalliks tema ihu, siis see toob ainult häda, me peaksime kalliks pidama tema sõnu või juhiseid. Tema sõnade kalliks pidamine tähendab seda, et kuulatakse korralikult ja seejärel rakendatakse neid, viiakse need ellu. Esmalt peame me õpetustest aru saama ning seejärel tuleb õpitut isiklikult kogeda. Me kogeme õpetusi nii, et mõtleme nende üle järele ja mediteerime neile kuniks kerkib kindlustunne. Näiteks selgitab õpetaja meile hoolivuse hinnalisust. Juba intellektuaalne arusaamine sellest on suur hüve. Aga intellektuaalne arusaamine ei pane siiski kaduma meie vaevade juurt, meie negatiivseid tundeid. See kindlasti aitab, aga selleks, et vaevu tõeliselt ületada, peame me harjutama, saavutama elava kogemuse. Kui me saavutame isikliku kogemuse, siis näeme otseselt, et hoolivus on nii hinnaline. Seda teades, põhinedes selle otsesele kogemisele, ei lase sa sellest mingi hinna eest lahti.

Mitte lastes hoolivusest lahti kohaneme sellega sinnamaani, et see ei nõua pingutust ja jääb alati loomulikuks. Siis oleme saavutanud täiusliku rahu ja õnne ja oleme viimaks vaevad ületanud. Peamine põhjus selle saavutamiseks on meie õpetaja lahkus.

6. juuli 2012

Seitsmes värss

Kuidas saab meid kaitsta maine jumal,

kes ise samuti ringlusvangla kammitsas?

Seetõttu, kui otsid kaitset, mis petust prii,

Aarete poole pöördumine on võitja poja viis.

Põhjus, miks me ei peaks otsima varjupaika maistes jumalates, on see, et nad ise ei ole veel vaevu ületanud. Nad võivad olla väga võimsad ja suurepärased, aga see on ainult ajutine erinevate karmade küpsemine. Kuna nad ise ei ole veel vaevade tõelist põhjust, vaeveid (klešasid), eemaldanud, siis ei saa nad meile lõplikus mõttes kaitset vaevade eest pakkuda. Ainult see, kes on vaevad ületanud, suudab meid vaevade eest kaitsta. Buddha on see, kes on saavutanud kestva rahu ja õnne ja on vaba kogu vaevast ning kõigist vaevade põhjustest. Seega on buddhal võime aidata meil vaevadest lõplikult vabaks saada. Meetod vaevadest vabaks saamiseks on Dharma, buddha õpetused. Kui me järgime buddha juhiseid, siis saame me ise ka buddha-suguseks. Kuigi Dharma koosneb 84st tuhandest õpetusest, siis neil on üks tuum – bodhitšitta. Selleks, et Dharmateel edusamme teha, peame me tuginema kaaslasele, kellelegi, kes on seda teed käinud ja omab seega võimet meid sel teel juhtida. Selleks kaaslaseks on Sangha. Kolme Aarde (Kolme Kalliskivi) poole pöördumine kaitseb meid vaevade eest, kuna Kolm Aaret õpetavad meile, mida teha ja mida mitte teha. Kui me toimime vastavalt, siis oleme kaitstud, selles mõttes kaitseme me tegelikult ennast ise.

Lõplikus mõttes tugineme me seega sisemisele Kolmele Aardele. Kui me saame aru, et Kolm Aaret on meis endis juba täielikult olemas, siis saame vaevadest vabaks. Seesmine buddha on sinu enda tähelepanelik valvelolek, seesmine Dharma on hoolivus ja osavõtlikkus (kaastunne) ning kui sa toimid nende kahe ühtsuses, siis on su vaimne seisund Sangha. Kuna pöördumine tähendab lõplikus mõttes pöördumist osavõtlikkuse poole, siis oleme vaevade eest kaitstud. Mahajaana pöördumisvande tuumaks on mõelda järgnevalt: ma ei jäta bodhitšittat, isegi mitte enda elu hinnaga. Tänasest päevast peale kuni valgustumise saavutamiseni jään ma ühte mõistmise ja osavõtlikkusega.

23. juuli 2012

Kaheksas värss

Äärmiselt raskesti talutavad alumiste valdade vaevad

on allakäigutegude vili, ütles Tark.

Sestap, ebasoodsatest tegudest alati hoiduda,

isegi enda elu hinnaga, on võitja poja viis.

Kõik alumiste valdade talumatud kannatused on loodud meie endi häirivate tunnete kaudu. Buddha ei leiutanud ega loonud teatud tüüpi usku, vaid pigem, olles mõistnud, kuidas nähtused tegelikult eksisteerivad, selgitas osavõtlikult, mis põhjustab vaeva ja mis põhjustab õnne. Ta õpetas: „kui sa soovid olla õnnelik, siis on sul vaja toimida nii ja nii. Kui sa soovid vaevadest hoiduda, siis sa peaksid jätma selle ja tolle“. Viha on olemuslikult põrgu. Hoolivus on olemuslikult puhas maa. Põrgu ei ole koht, kuhu keegi sind karistuseks saadab. Vihkamine toob esile põrgu, teisiti öeldes – vihale on iseloomulik põrgu. Nii see lihtsalt on. Mõnikord inimesed kõhklevad põrgu tegelikkuses. Isegi budistid mõtlevad vahel, et see on lihtsalt meeleseisund. Kuna see on ainult vaimne seisund, siis see ei ole tõeline, see ei saa nii hull olla. Kuigi on tõsi, et põrgut ei ole iseseisvalt olemas, siis samuti on selle inimeluga! Kui sa koged seda elu tegelikkusena, siis koged põrgut samamoodi. Kuniks on ebasoodsat karmat, kuniks on ise järgi haaramine, seniks on ka kannatuse kogemine. Ainult siis, kui saavutatakse valgustumine ja mõistetakse tühjust, siis mõistetakse, et erinevad vallad, sh ka puhtad maad, ei eksisteeri iseseisvalt. Lisaks võime näha meie maailmas kõikide valdade kannatusi. On inimesi, kes kogevad põrguolevuste ja preetade (krahmavate vaimude) kannatusi. Mis on kõigi vaevade põhjuseks? Kõigi vaevade põhjuseks on ise järgi haaramine ning sellest tulenevad häirivad emotsioonid. Seega peaksid sa enda meeleseisundit jälgima ja kui sa näed, et sinus on nt viha, siis selle tagajärg küpseb tulevikus kindlasti. Milarepa ütles: „alumiste valdade juureks on viha, seetõttu harjuta taluvust isegi oma elu hinnaga.“ Kui sa saad aru vihkamisest tulenevast kannatusest, siis soovid viha loomulikult hüljata. Kui sa sellest aru ei saa, siis võid ekslikult isegi viha õigustada. Vihast tõuseb põrgu, ahnusest ilmnevad preetad ning teadmatusest loomad. Nt mõned inimesed ei teadvusta endale tõsiasju ja hävitavad endi elu alkoholi joomisega ja narkootikumide võtmisega. See loob kalduvuse teadmatuseks, mis viib taassünnini loomana.

On olemas väline ja sisemine karma. Väline karma viitab meie välistele tegevustele. Sa võid mõelda, et ei tapa, ei varasta, ei tee midagi halba. Aga sellest tähtsam on sisemine karma. Isegi kui väliselt ei tehta ebasoodsaid tegusid, aga seesmiselt ei arendata endas osavõtlikkust ja mõeldakse ainult iseendale, siis kogunevad ebasoodsad mõtted su vaimujätkuvusse katkematult, nagu lumehelbed, mis langevad päeval ja ööl. Kui me järgime enda häirivaid tundeid, siis ei leia me priiust lugematuid aegkondi. See on nii nende tegude tõttu, mida me oleme sooritanud enda kehast lähtuvalt. Karma, põhjus ja tagajärg, on kindel.

30. juuli 2012

Üheksas värss

Kolmikilma nauding on nagu kastepiisk rohutipul,

kiirelt kaduv ilming.

Muutumatu ja üleva priiusseisundi

poole pürgimine on võitja poja viis.

Kolm olemasolu on maapealsed inimesed, ülalpool olevad jumalikud olendid ning allpool olevad naagad. Kõik nende valdade olendid on kiindunud meelelistesse naudingutesse. Me ei saa priiks, kuna oleme sansaarasse kiindunud, sest me mõtleme, et me tegelikult saame enda meeltele rahuldust otsides leida tõelist õnne. Me saame üsna lihtsasti aru sellest, et vihkamine põhjustab kannatust ning me oleme valmis sellest halvast emotsioonist lahti ütlema. Palju raskem on meie jaoks mõista seda, et tegelik põhjus, miks me endiselt sansaaras ringleme, on meie ekslik uskumus, et me, lõppude lõpuks, leiame siit mingisugust õnne. Seega, raskem on ära tunda meie iha sansaaraliste naudingute järele. Me ei ole vaevadest priid, kuna me ei suuda sellest lahti lasta. Aga kui tahes palju me ka proovime – isegi kui me saavutame selle, mida me püüdlesime –, siis see ei jää kestma. Kui me sureme, siis oleme sunnitud selle kõigega hüvasti jätma. Mis siiski alles jäävad, on ebasoodsad mustrid, karmad, mida me oleme loonud selle nimel, et kogeda maiseid naudinguid. Kõik nähtused on ebapüsivad, muutudes hetkest hetke. Miski ei ole püsiv – nagu kastepiisk rohutipul. Nähtuste püsivusse klammerdumine on äärmiselt rumal. Patrul Rinpotše on öelnud, et „kiindumus nähtavasse on nagu ööliblikas, keda köidab tuleleek. Kiindumus helidesse on nagu hirv, kes on jahimehe flöödimängu poolt lummatud. Kiindumus maitsetesse on nagu kala, kes haukab konksu otsas olevat sööta. Kiindumus puudutusse on nagu elevant, kes on mudamülkasse kinni jäänud. Kiindumus lõhnadesse on nagu mesilane, kes lendab lihasööjast lille õiele.“ Näiteks elevandi jaoks on jahedas mudas olemine väga mõnus, aga ta on nii raske, et jääb kergesti sellesse kinni ja kui ta sealt välja ei saa, siis ta sureb. Samamoodi mõtleme meie, et sansaara on nauditav. Alguses tunneme me end hästi, keskpaigas kogeme hädasid ning lõpuks me ei saa vabaks, just nagu elevant, kes on mudas kinni. Alguses oleme veendunud, et enda ihaobjekti omandamine toob meile rahuldust. Kui me oleme selle kätte saanud, siis saab sellest vaeva põhjus. Kui teo head ja vead on võrdsed, või kui teos on halba rohkem kui head, siis ei tohiks seda tegu sooritada. Sedasi peaksid sa kaaluma enne milleski meeldivas osalemist. Näiteks kui sa kaalud enne hoolega, siis sa ei joo üleliia palju alkoholi. Ei ole midagi halba selles, kui alkoholi juuakse ainult veidikene, see võib olla tervislik. Aga kui sa tarbid üleliia ja jääd purju, siis võid end lõppude lõpuks surnuks juua. Kui sa oled enda vastu aus, siis näed, et selle elu naudingud põhjustavad sageli palju vaevu.

6. august 2012

10. värss

Kui su vastu otsatust ajast lahked olnud

emad on halvas, siis mis heaks on enda õnn?

Seepärast, piiritute meeleliste vabastamiseks

bodhitšita esile toomine on võitja poja viis.

Alguseta ajast peale oleme me sündinud tsüklilisse olemasollu üha uuesti ja uuesti. Neis arvutamatutes mineviku eludes on meil olnud vanemad. Kui me kuhjaksime kokku kõik enda mineviku ihude kondid, siis oleks see suurem kui Meru mägi. Kui me koguksime kokku kõik pisarad, mis oleme nutnud, siis sellest saaks lõputu ookean. Kuna me oleme lõputult kehastunud, siis ei ole ainsatki olendit, kes poleks olnud meile mineviku elus vanemaks. Nad kandsid meie eest suure armastusega hoolt ja seadsid meid enda elus esikohale. Just nagu meie praegused vanemad, on nad sooritanud meie kaitsmiseks palju negatiivseid tegusid. Nende tegude tagajärjel vaevlevad nad nüüd sansaaras lõputult. Kuidas saaksime neile selja pöörata ja nad üksi jätta? Kuna nad on meie emad ja seega meile väga kallid, siis soovime, et nad oleksid õnnelikud. Teistele õnne soovimine on hoolivus. Kui sa hoolid kellestki väga, siis ei suuda sa näha teda vaevlemas. See on osavõtlikkus (kaastunne). Me soovime, et kõik oleksid vaevadest vabad. Vaevade juureks on enesesse klammerduv meel. Kuigi meelelisi olendeid on piiritult, on enesesse klammerdumine kõigi vaevade ainus juur. Kui sa tood endas esile hoolivuse ja osavõtlikkuse kõikide olendite heaks, siis muutub su vaimne seisund ääretuks ja kõikehõlmavaks. Kui su hoolivus hõlmab kõiki olendeid, siis ise järgi haaramine väheneb. Sel viisil saavutad sa kahekordse eesmärgi, nii teiste kui enda oma. Lõplikus mõttes eksisteerib üks alus, milles kõik olendid on üks. Kuna me oleme kõikide olenditega sel tasandil seotud, siis saame neid hoolivusega hõlmata. Nad saavad ka tegelikult meie hoolivusest osa. Näiteks koer või kass tuleb loomulikult sellise inimese juurde, kelles on suur hoolivus ning nad jooksevad minema selle juurest, kes on väga vihane. See on märk sellest ühisest alusest. Lisaks, kui sa mõtled teistest, siis sa ei mõtle iseendast. Kui sa oled enesekeskne, siis muutub su vaimne seisund ahtaks, jääkamaka taoliseks. Aga kui sa lased sellest lahti ja kiirgad teiste suunas hoolivust, siis märkad, kuidas su vaimne seisund muutub avaramaks. Su vaim muutub avatuks ja avaraks, nagu tohutusuur ookean või nagu taevas. Bodhitšita on eelkäija, peamine osa ja samuti ka tulemus. Seega ole vapper ja ära hülga ühtainustki meelelist olendit nii kaua kuni sansaara kestab.

13. august 2012

11. värss

Kõik vaev tuleneb omaõnne ihast.

Täielik valgustunu esildunud teistehüve taotlusest.

Seepärast, omaõnne aseks puhtalt

teiste vaev võtta on võitja poja viis.

Kõik mineviku, oleviku ja tuleviku buddhad tulenevad bodhitšitast. Alguses oli Buddha Šakjamuni tavaline olend nagu meiegi. Olles endas esile toonud bodhitšita, kogus Buddha siis kolm lõputut aegkonda hüve ning saavutas lõpuks täieliku valgustatuse. Mida me kutsume hüveks (merit) ei ole miski muu kui hoolivus (love) ja osavõtlikkus (kaastunne) teiste olendite suhtes. Kui me toimime vooruslikult koos osavõtlikkusega kõigi olendite suhtes, siis seda nimetatakse hüveks. Kui me toimime vooruslikult ilma osavõtlikkuseta, siis seda ei nimetata hüveks. Kui me tõepoolest teistest hoolime, siis vahetame lihtsasti enda õnne nende vaeva vastu. Mõned inimesed on juba loomulikult väga osavõtlikud, mis on nii varasemate hüvetegude tõttu. Me oleme osavõtlikud seepärast, et me hoolime teistest. Kui me neist ei hooliks, siis me ei tunneks nende pärast muret. Aga kui sa hoolid teistest ja näed, et nad kogevad lõputuid vavasid, siis valdab sind talumatu tunne. Sa ei suuda nende vaevu taluda, sa soovid teha kõikvõimaliku, et neid vaevadest vabastada. See on osavõtlikkus. Kõigi lõputute vaevade juureks on enesesse klammerdumine. Ainus, mis enesesse klammerdumise hävitab, on hoolivus. Seega vajavad need olendid hoolivust ja osavõtlikkust. Kui nende vaimuseisund on valdavalt hooliv, siis nende halb karma ja vaevad kaovad. Näiteks kui kõik sõjatsoonis olevad inimesed tekitaksid endas ühtäkki hoolivustunde, siis nende vaevad lõppeksid. Nende viha ja kadedus kaoks. Seega saaks nende halb karma puhastatud. Bodhitšita on halva karma puhastamise ja vaevade peletamise võimsaim viis. Kui halb karma ja takistused saavad puhastatud, kaovad nad nagu lumi päikese käes. Kui lumemägi on tohutusuur, siis sa ei märka seda, kui veidi lund on ära sulanud, siiski hetkest hetke muutus toimub. Kui sa tõepoolest mõistad valu, mida enesesse klammerdumine loob, kui sa tõepoolest usaldad seda, et enda õnne poole püüdlemine on vaevade põhjus ja ei ole sulle alguseta ajast sansaaras kunagi õnne toonud, siis oled sa võimeline tekitama sisemise jõu, et enda vaimset seisundit muuta. Kui sa tõepoolest saad aru bodhitšitast tuleneva hüverikkuse ulatusest, siis on teiste aitamine lihtne ja rõõmuküllane. Näiteks me usume, et me oleme väsinud, kuna me töötame liiga palju. Tegelikult oleme me ebasoodsalt meelestatud seetõttu, et meie tasu pole piisavalt hea. Kujuta ette, et keegi ütleks sulle: „Ma pakun sulle 10 miljonit dollarit, kui sa täna minu heaks töötad.“ Kas sa oleksid selle jaoks liiga väsinud? Kõige tõenäolisemalt käituksid sa sel päeval nii hästi kui suudad. See hüve, mis tuleneb bodhitšitast, on palju suurem rikkus kui 10 miljonit dollarit. Bodhitšita kasudest aru saades on bodhisatvad väsimatud. Kui sa näed, kuidas su hoolivus teisi puudutab, siis saab sinu õnneks see, kui annad enda õnne teistele.

17. august 2012

Väljavõte üleva Gartšen Rinpotše õpetustest saja miljoni Amidewa mantra retriidi ajal Gartšeni keskuses Singapuris, Dri Thubten Dargye Lingis.

Miks me retsiteerime buda Amitabha mantrat? Mis on mantra retsitatsiooni eesmärk? Amidewa mantra retsiteerimisest usu ja pühendumusega tuleneb suur hüve, aga veelgi suurem kasu on sellest siis, kui me tõeliselt mõistame selle (retsitatsiooni) eesmärki. Me oleme sansaaras alguseta ajast harjunud uskuma konkreetset reaalsust, me klammerdume kõikide ilmingute iseseisvasse tõelisse olemasollu. See kinnisidee on jätnud meie vaimujätkuvusse sügava jälje, mis paneb meid järgima enda hävitavate mõtete nagu viha, kadedus jne harjumuslikke mustreid. Need emotsioonid põhjustavad meie ihule ja vaimule palju vaevu. Kuigi me neid vaeveid (afflictions) ei näe, on nende energia väga võimas ja nende tundmus võib meid vallata nii tugevasti, et me ei suuda seda taluda. Need võimsad emotsioonid on meie endi harjumuslikud mustrid ning kui nad esile kerkivad, siis me ei suuda neist lahti lasta. Jumaluste praktikaid tehes puhastame me need mustrid. Jumaluse, nt Amitabha, kujustamisel saavad meie ihuga seotud harjumuslikud mustrid puhastatud. Mantrat retsiteerides saavad meie kõnega seotud harjumuslikud mustrid puhastatud. Vähemalt sel ajal, mil me tegelikult praktiseerime, on meie vaimuseisund rahulik ja õnnelik. Ise järgi haaramise jääkamakas sulab veidi. Amitabha sadhanas on öeldud nii: „lakkamatu osavõtlikuse Dharmaratas pöörleb alati“. Kuigi meelelisi olendeid pimestab ise järgi haaramine, on neis siiski olemas budasus, mis on lakkamatu jätkuvus. Selle budasuse olemuseks on tarkus ja kohalolek (wisdom awareness) ning et see on lakkamatu, siis ei ole kedagi, kelles poleks kas või veidikene osavõtlikkust. Isegi kui olendid ei ole arendanud endas suurt bodhitšitat, on neis siiski mingil määral hoolivust (love). Seega on igaühel, kel on vaimujätkuvus, loomulikult olemas katkematu tarkuse ja osavõtlikkuse jätkuvus. Kuna vaim kui selline ei hävi, siis on võimatu, et see tarkuse ja osavõtlikkuse jätkuvus halveneks. Kui sa saad aru, et kõigil meelelistel olenditel on valgustumise saavutamise potentsiaal, siis oled saanud aru vajrajaana tuumast.

7. oktoober 2012

Küsimused ja vastused üleva Gartšen Rinpotše viibimisel 2012. aasta Amidewa retriidis Singapuris.

Küsimus: Rinpotše ütles, et kes tahes mõistab puhast tunnetust (nature of mind), on buda. Kas Rinpotše võiks seda palun rohkem selgitada?

GR: meelelised olendid (sentient beings) usuvad subjekt-objekt duaalsusesse, nad arvavad, et nad on teistest eraldiseisvad. Kui sa koged otseselt loomulikku olekut, siis kõik need jäigad arusaamad haihtuvad. Kui ise-ja-teised mõtlemine laguneb, kui ei klammerduta harjumuspärastesse mõtetesse, siis mõistetakse, et puhas tunnetus on tegelikult nagu ruum. Ruumis ei ole eraldiolekut või kahesust. Eraldiolek on ainult mõtteline moodustis. Kui need moodustised lagunevad, siis teatakse vaimu (mind) lõputa ruumisarnast olemust. Selles on kerguse ja rahu tunne. Teades, et meelelised olendid ei tunneta seda tegelikkust, säilitatakse tingimusteta osavõtlikkus. Puhtas tunnetuses viibimine on kõige rahulikum ja rõõmsam olek. Aga meelelised olendid ei ole enda tõelist olemust näinud ja segaduses vaevlevad nad illusoorses sansaaras lõputult. Sellest on väga kahju, seega, kes teavad tegelikkust, nende osavõtlikkus levib loomulikult.

16. oktoober 2012

Küsimused ja vastused üleva Gartšen Rinpotše viibimisel 2012. aasta Amidewa retriidis Singapuris.

Küsimus: kui ma mõtlen siiralt teiste aitamisele ja minus ei ole ise järgi haaramist, kas see vaimne seisund on budasus?

GR: see on bodhisatva seisund, ainult teistest hoolimine on bodhitšita. Selline vaimne seisund on kõigi jumaluste tuum. Kui sa harjutad mis tahes jumalust sellise vaimuseisundiga, siis oled jumalusele väga lähedal ja saad õnnistust. Mida me kutsume õnnistuseks on tegelikult ei miski muu kui hoolivus (love). Selline vaimne seisund, mis on vaba isekusest ja hoolib ainult teistest, on bodhisatva seisund, selline piiritu hoolivus on tinglik bodhitšita. Buda ei ole täiuseni viinud mitte ainult tinglikku bodhitšitat, vaid samuti ka üleva bodhitšita, st buda on täielikult mõistnud, et kogu duaalsus on väärarusaam ja et tegelikult pole ennast ja teisi. Bodhisatvatel on erinevad tasemed, on 10 tasandit või bhumit, mida bodhisatva teel edenedes läbib. Valgustunud vaim ületab kõik teed, see ei vaja enam treeningut, see on täielik kirkus.

22. oktoober 2012

Küsimused ja vastused üleva Gartšen Rinpotše viibimisel 2012. aasta Amidewa retriidis Singapuris.

Küsimus: kui me retsiteerime mantraid, siis kas me hoiame kogu aeg tervet kujustust alal?

GR: sa ei pea mantra retsitatsiooni ajal kogu aeg üha kujustama. Alguses, kui me loeme mantra retsiteerimise ajal toimuva kujustuse osa, peaksid sa looma kujustuse nii nagu tekstis selgitatud. Siis hakkad sa selle kujustusega mantrat lugema. Kui su vaimne seisund muutub siis selgeks ja rahulikuks, siis ei pea sa midagi kujustama. Sa võid lihtsalt mantra lugemise ajal seda selguse ja rahulikkuse seisundit säilitada. Kui taas kerkivad segavad mõtted või tunded, siis peaksid kujustuse juurde tagasi tulema, mis aitab sul keskenduda. Kui mõtteid pole, siis võid lihtsalt puhata loomulikus tühjas olekus, millegi järgi haaramisest vabas olekus, end ja teisi mitte eraldades.

Küsimus: kui me teeme praktikat kodus, siis kas me peame tegema kõiki annetusi, millele sadhana viitab?

GR: pole vaja koguda kõiki kirjas olevaid annetuse aineid. Sa peaksid annetuseks koguma mis tahes sa saad, nt lilli, veekausse, kuju või pildi jne ning ülejäänu võid kujustada. Tähtis on aru saada nende annetuste tegemise mõttest. Mõte on egosse klammerdumise ületamine. Kui me annetame, siis me harjutame selle ära andmist, mis on meile kallis, nõnda me nõrgendame kiindumust. Tavaliselt oleme me meelelistesse naudingutesse kiindunud, sel põhjusel me annetame neid. Jumalusel ei ole tegelikult nende meeleliste naudingute järele mingit vajadust või soovi, aga nende annetamine nõrgendab meie enda kiindumust ja me kogume väga palju hüve. Annetuste tegemise tulemusel kogeme tulevikus tagajärgi, mis on põhjusega sarnased, nt kaunis jume või pikk eluiga ning lõppude lõpuks on see ka kirkuse (awakening) saavutamise põhjuseks.

29. oktoober 2012

Kallid lugejad,

Ülev Gartšen Rinpotše saatis täna hommikul välja teate, paludes ülemaailmsel sanghal lugeda Valge Tara mantrat nende heaks, kes jäid orkaan Sandy teele.

Keskuse juhatajatel on palutud saata see teade edasi listi, et see leviks võimalikult laialdaselt.

Olgu kõik Suurepärase Ema Tara poolt kaitstud.

Mantra: OM TARE TUTTARE TURE MAMA AYUR JNANA PUNYE PUTRIM GURU SOHA

Isand Atiša austusavaldus ja palve Tarale:

Om.

Au temale, kes kaitseb kaheksa hädaohu eest!

Au temale, kes hiilgab heaendelisest suursugususest!

Au temale, kes sulgeb halbade sihtkohtade ukse!

Au temale, kes juhatab teed kõrgematesse valdadesse!

Sa oled mind jätkuvalt saatnud.

Palun, kaitse mind osavõtlikkusega igavesti!

14. detsember 2012

Enda vaimu tuleb treenida nagu musklit. Kui sa tahad enda ihu treenida, siis pead regulaarselt trenni tegema. Samamoodi on ka siis, kui sa tahad enda vaimu treenida - selleks peab igapäevaselt mediteerima. Sa ei ole võimeline nõrkade lihastega rasket koormat kandma. Treening on järkjärguline protsess. Sa pead visalt ja püsivalt enda vaimu igapäevaselt treenima, kui soovid raskusi ületada ja tugevamaks saada. Iga kord, kui sa mõtte olemuse ära tunned, on tähelepanelikkus sedapalju tugevam. Nii saavutad tasapisi seesmise tugevuse. Alguses ei ole lihtne väga võimsatest tunnetest jagu saada. Kui tunded on liiga võimsad ja sa ei suuda neist tähelepanelikkusega jagu saada, pead rakendama teistsugust viisi. Siis peaksid sa koheselt mõtlema jumalusest, nagu Tara, halvale tundele järele andmata. Alguses sa tunned esilekerkivaid tundeid ära, aga nad ikkagi ei lähe ära. See on nii selle tõttu, et su tähelepanelikkus ei ole piisavalt tugev. Seepärast tuleb vaimu treenida igasugustes olukordades, mitte ainult siis, kui koged raskusi. Sa peaksid vaimu treenima nii, et esialgu tunned ära nõrgemate mõtete olemuse. Ja kui sa treenid pidevalt ja usinalt, siis kunagi oled võimeline jagu saama isegi võimsamatest mõtetest. Ja lõpuks ei suuda ükski mõte või tunne sulle enam raskusi valmistada. Kõik muutub ühetaoliseks. Siis on vaim vaba, kuigi ihu on endiselt sansaaras. Sa peaksid püüdlema selle poole, et vabastada pigem enda vaim kui et ihu. „Teadvus, külaline, jätab ihu külalismaja“ (nagu öeldud „37 võitja poja viisis“). Kui su vaimne klammerdumine väheneb, siis näed, kuidas kõik on nii ajutine ja ei eksisteeri tõeliselt. See elu on nagu unenägu. Miski ei püsi, õnn ja vaev tuleb ja läheb. Sa pead olema võimeline lahti laskma klammerdumisest asjadesse, mis ei ole jäävad. Iha ja kiindumise mõtted on segaduses meele pettekujutlus. Parim, kui sa ei vaja midagi.