Mitte vihkamine -- viha on frustreeritud tahtmine. Viha põhjuseks on ilma olemine materiaalsetest hüvedest, edust, tunnustusest, turvalisusest, armastusest. See põhjustab vigade otsimist, kritiseerimist. Kui väheneb tahtmine, väheneb ka frustratsioon.

Mittejulmus -- tahtliku valu ja kannatuste tegemine teistele on julmus. Selle väljenduseks on ka ükskõiksus. Julmus võib väljenduda ka mõtete ja sõnade tasandil.

Jaatavas tähenduses tunded on heldus, armastus, kaastunne.

Heldus -- materiaalne andmine, ka oma aja ja teadmiste andmine, seadumuse tundmise kinkimine on kõige kõrgemal tasandil heldus.

Armastuse energia on kõige kõrgem kosmilise energia liik, kätkeb endas soovi, et kõik olendid oleksid õnnelikud. Harmoonia, vastavuse, tasakaalu loomine kõige laiemal tasandil.

Kaastunne on kõige vaimsem tundeilming.

3. aste:

Õige jutt. Selles peegeldub inimkommunikatsiooni ideaal. Haridus ja teadvuse avardumine baseerub kõnel. Täiuslik kõne on tõepärane, abistav, kooskõla ja ühtsust loov väljendusviis. Täisuliku kõne vastand on kalk, kahjulik, konfliktne, vastuolusid ja vaenu tekitav kõne. Enese õige väljendamine eeldab täpset teadmist inimese sees toimuvast. "Tunne iseennast."

Enamus inimesi ei räägi alati tõtt. Tõe rääkimine tähendab oma sügavama mina ilmsiks tulekut. Tõe rääkimine puhastab inimest ja toob kergendust.

Täiuslik kõne eeldab ka teise inimese tunnetamist. Inimene omistab teisele iseenda suhtumise. Inimesed suhtlevad sageli oma mõtteliste projektsioonidega. Teise mitte tundmisest tulenevad vastuolud ja tülid. Kui teine inimene on teadvustatud, siis teatakse, mida ta endast kujutab. Abistav kõne põhjustab teise inimese aspektist tema teadvuse avardumist. Inimene peab alati jälgima oma väljendusviisi. Sõnalises osas ei tohiks olla negatiivne, ülikriitiline, alavääristav.

Täiusliku kõne tasandid:

1) puht-sõnaline tasand, kõige madalam;

2) info edastamine sümbolite või kunstiliste kujundite abil;

3) sõnadeta tasand -- vaikne, vahetu kommunikatsioon meelest meelde, inimesest inimesse.

4. aste:

Õige tegu eeldab hoidumist selle võtmisest, mis ei kuulu olemuslikult inimese juurde ja mis ei ole tema sügavama olemuse väljendus. Täiusliku tegevuse aluseks on terve tahe.

Täiuslik tegevus eeldab tööd. Samas on ka mitmeid töid, mida tuleb vältida. Näiteks tapamajas töötava inimese vaimne seisund ei saa olla kunagi puhas. Välditavad tööd on ka kauplemine elavate olenditega ja mürkidega, teadvust tumestavate ainete tootmine ja müümine, tapariistade tootmine ja müümine, meelt määriv lõbustuskunst ning ametid, mis ahvatlevad inimest tarbima seda, mida ta tegelikult ei vaja.

5. aste:

Õige eluviis või elatusvahend, loova vaimuga tehtud töö.

Elatusvahendite hankimisele võiks kulutada nii vähe aega kui võimalik. Oskuslik tegevus on mõistmise ja taipamisega tehtud teod. Oskamatud tegevused on seevastu teod, mis saavad alguse himust, egoismist, meelesegadusest, vaimsest pimedusest. Täiuslik elamisviis ei lähtu ainult välistest normidest, vaid lähtub inimese sügavama mina tasandist. Vägivald on oskamatu meeleseisund.

6. aste:

Õige püüdlus on seotud inimese teadliku arenguprotsessiga. Valgustuse tee eeldab püüdlust vaimse täiustumise suunas. Inimesed on väga erineval teadvuse tasandil. Nende püüdlused on erinevad: osa püüdlevad materiaalsete eesmärkide poole, s.o. püüdluste madalam tase. Täiuslik püüdlus on aga püüdlus vaimse tasandi suunas. See on seotud eelnevate astmetega.

Neli püüdlust:

* oskamatute meeleseisundite vältimine;

* oskamatute meeleseisundite väljajuurimine;

* oskuslike meeleseisundite teadlik arendamine;

* oskuslike meeleseisundite säilitamine;

Aluseks on mina-pildi kriitiline analüüs, ausus iseenda vastu.

Viis taskistust, mille ületamist täiuslik püüdlus eeldab:

* himu materiaalsete asjade ja ebatervete naudingute järele

* viha ületamine

* rahutuse ja ärevuse ületamine

* laiskus ja tuimus muudavad inimese jäigaks ja inertseks

*kahtlus ja otsustamatus takistavad oma probleemide teadvustamist.

Eristatakse veel madalamat ja kõrgemat evolutsioonitasandit. Madal evolutsioon on seotud teadvuse madalamate tasanditega. See on alati kollektiivne evolutsioon. Kõrgem evolutsioon on seotud peenemate vaimsete energiatega ning oma olemuselt individuaalne. Oma püüdlustes võib inimene ületada nii madalama kui kõrgema evolutsioonitasandi.

7. aste:

Õige teadvustamine või tähelepanu. Suur osa inimesi on ainult osaliselt teadvusel, kuna nende meel on tasakaalustamatuse seisundis. Inimene ei ole suuteline keskenduma kogu oma tegevusega. Tähelepanu vastand on tähelepanematus: unustamine, hajevil olek, sihitus.

Teadvustamise tasandid:

* Välismaailma teadvustamine, materiaalsete asjade teadvustamine.

Inimesel puudub sageli aeg millegi sügavamaks vaatlemiseks - pilved, puud, vms. Ümbritsevaid asju nähakse kui projitseeritud arvamusi. Sageli tunnetatakse asju kasu saamise eesmärgil. Budism eeldab objektiivset vaatlemist ilma sihtideta. Täiuslik nägemus tähendab seda, et inimesel on sügavuses võime ületada piir iseenda ja objektide vahel.

* Teiste olendite (kaaseksisteerijate) teadvustamine.

Tavatunnetuses ei suuda inimene ületada piiri enda ja teiste vahel, tajub teisi kui asju. Paljud pole suutnud näha teist kui endasugust indiviidi.

* Iseenda teadvustamine - inimene on mikrokosmos, temas on olemas kõik, mis on kõiksuses. Iseenda teadvustamine algab oma keha teadvustamisest, sellest saab alguse peenkehade teadvustamine. Oma liigutuste teadvustamine - inimene sageli tegutseb automaatselt. Liigutuste teadvustamine on oluline idamaade võitluskunstides. Oma mõtete, emotsioonide jälgimine, teadvustamine meelestruktuuri muutumine. Kõrge iseenda teadvustamine eeldab verbaliseerumise tasemest kõrgemale tõusmist. Oma kosmilise olemuse ja eksistentsi teadvustamine vahetu, sügav mõtlus.

* Ülima tõelisuse teadvustamine ehk maailma olemuse sügavam teadvustamine.

8. aste:

Õige keskendumine- samadhi. Lääne arusaamas on see meditatsioon. Budismis on see kõik muu peale intellektuaalse aktiivsuse. Meditatsioonis kutsutakse välja uus tunnetuse tasand. See eeldab kõige väljalülitamist, v.a. iseenese seesmine olemine. Meditatsiooni eesmärk on rahutut meelt koondada ja suunata inimese tähelepanu ühele objektile, seisundile või protsessile.

Meditatsiooni(tehnika) astmed:

* Keskendutakse mingile välisele objektile: näiteks iseenda hingamise protsess, küünlaleek, Buddha kuju, püha kujund või mandala.

* Meditatsiooni objektiks palju visuaalselt halvemini tajutav või kujuteldav objekt (näiteks täpp).

* Täismeditatsiooni seisund, kui mediteerija samastub objektiga, inimene läheb sisse asja iseendasse.

Sügavam meditatsioon eeldab tavateadvuse vaatenurga ümberpööramist, meditatsioonis vaadatakse sisse. Saavutanud sügava meditatiivse seisundi, võib see muutuda püsivaks.

Meditatsiooniprotsessis võib inimene hakata kogema ebaharilikke ilminguid, nägema värve, kuigi silmad on suletud; kuulma helisid, sõnu, lausekatkendeid; saada lõhnaaistinguid; võib näha kujundeid eriti sageli geomeetrilisi kujundeid; võib tekkida tugev kuuma- või külmaaisting. Kõrgema meditatsiooni puhul võib ilmneda selgeltnägemine.

Meditatsiooni tulemusena jõutakse ületajusesse seisundisse. Esimestel astmetel esineb veel mõttekujundeid, kõrgematel astmetel mõttemoodustused kustuvad. Buddha saavutas kõige kõrgemad astmed. Meditatsiooni läbi jõutakse ülima tõesuse tajumise seisundisse. Sügavalt mediteeriv inimene ei tunne enam vahet iseenda ja maailma vahel. Meditatsioon lõhub seose ego vangistuses oleva teadvuse ja väljaspool asuva kõiksuse vahel.

8-osaline tee kujutab liikumist materiaalsest eksistentsist ülemeelelisse eksistentsi. Selle protsessi käigus energiad puhastuvad, muutuvad, saavutavad tasakaalu. Lõpptulemuseks on jõudmine nirvaanasse.

8-osalise tee astmetele vastavad teatavad emotsioonid, mida inimene hakkab tundma:

1. Rahulolematus. Kõik algab rahulolematusest. See sunnib inimest hakkama otsima rahulolematuse põhjuseid.

2. Usu seisund. Rahulolematusest tekib usk, et on võimalik leida vastust iseenda ja maailma sügavama olemuse kohta. Usuga kaasneb lootus, et on võimalik iseendaga midagi peale hakata.

3. Rõõmu seisund. Rõõm tuleneb sellest, kui inimesel pole enam põhjust enese süüdistuseks. Kui inimene on pidevalt süümepiinades, siis pole ta suuteline keskenduma. Kui see seisund on saavutatud, ei tohiks enam tagasi pöörduda enese süüdistuste juurde.

4. Vaimustus. Hakatakse puht-materiaalsest tasandist jõudma peenematele tasanditele. Vabaneb tundeenergia, mis enne oli lukustatud alateadvusesse.

5. Vaikuse, rahu ja tasakaalu seisund. Kuna energiad peenenevad, siis saabub meele ja keha vaikus.

6. Õndsuse seisund. Tekib näivalt põhjuseta õnnetunne, mis kerkib üles inimese seest, inimene lihtsalt ON õnnelik. Õnnetunne on nii tugev, et selle kõrval ununeb kõik muu. Aga tuleks meeles pidada, et see seisund võib olla mööduv.

7. Ühtsuse tunne kõigega. Kogu maailm on inimese keha. Kuna kõiksus on hävimatu, saab inimene teadlikuks oma igikestvusest ja absoluutsest täiuslikkusest.

8. Eemaletõmbumise seisund. Inimene tunnetab maailma paratamatut olemist ilma emotsionaalse sekkumiseta, kaovad duaalsused.

9. Täieliku vabaduse seisund. Inimene kogeb, et ta on ilma igasuguste piiranguteta. Vabadus tähendab vabanemist sansaarast, elurattast ja jõudmist nirvaanasse.