Kui me üritame tema elulugu lugeda ja mõista, siis see ei ole lihtsalt mingi tavalise inimese elu. Selle eluloo eesmärk on meid inspireerida praktiseerima ning tema eeskuju järgima. Et neid lugusid mõista, peaksime üritama aru saada põhjuse ja tagajärje seadusest ja seda mõistmist süvendama. Kui Mila elu kokku võtta, siis on selle essents see, kuidas õpilane peaks kuuletuma õpetajale. Raamatust teate te, et Marpa oli üsna jõuline ja agressiivne ja et ta isegi peksis Milat, siiski ei tekkinud Milal valet vaadet oma õpetaja suhtes. See elulugu näitab ka seda, et mida iganes õpetaja ütleb, õpilane võtab seda kui dharmat. Isegi too maja ehitamise lugu. Mila võttis kõike õpetusena.

Marpal oli palju õpilasi nagu Ngokton ja teised, aga kõige sügavamad õpetused (dākini suulise liini ülekande) andis ta just Milale. Põhjus oli selles, et Mila oli ainuke õpilane, kes järgis tema õpetusi täielikult. Mila elulugu näitas, et ta oli väga kuulekas oma õpetajale ja seda, et kui ta midagi alustas, siis ta viis selle ka lõpule. See näitab, et tal oli 100% usku õpetusse. Isegi kui ta treenis end mustas maagias, ka siis tegi ta seda edukalt, kuna ta kuulas õpetust hoolikalt ja samuti õpetajaid. Tal polnud kahtlusi. Hilisemas elus, kui ta oli juba Marpaga kohtunud ja saanud õpetused Mahamudrast ja Naro joogadest, tegi ta seda suure usu ja püsivusega ning oli seeläbi väga edukas. On oluline võrrelda enda praktikat Mila omaga, siis me näeme, kui suur vahe selles on.

Milarepa elulugu on pikk ja meil on vähe aega, kuid oluline sõnum temalt oli, et ta läbis tohutult raskusi virgumise nimel, et tulevikus järgmistel põlvkondadel oleks tema õnnistuse läbi takistused eemaldatud ning et järgmistel põlvkondadel saaks olema kergem. Ta ütles ka, et need, kes kuulevad Mila nime ja tekib usk temasse, siis järgmise seitsme sünni korral ei sünnita kolme alumisse valda. Ka seda, et olend, kes temasse usub ja tema poole palub, siis on ta alati selle olendi ees. Tema eluloo ja nime kuulmine aitab mõista ka tema kogemuslikke laule. On suur õnn seda kuulda ja mõista.

Edasi tulevad 6 värssi, mis olid Mila elu lõpul antud tema „kuu-laadsele“ õpilasele Retšungpale. Põhjus oli see, et kui Mila oli juba suremas, siis Retšungpat polnud kohal ja ta jõudis kohale, kui Mila oli surnud. Retšungpa oli väga nördinud ja tuleriit pandi juba põlema. Sel hetkel peatas Mila tuleleegid ja tõusis veelkord, et laulda Retšungpale. Enne selle laulu juurde asumist palume Mila poole, hoides käsi palves. Seeläbi, omades usku, aitab Milarepa meil saada õnnistuse, et nende laulude tähenduse mõistmine jõuaks meie meelevoolu.

Mõte, et loobuksime oma maistest asjadest ei tähenda, et me neid ei vaja. Point on selles, et mõtleksime pikaajalisele kasule, see on olulisem. Pikem kasu on meie vabanemine sansaarast. Šantideva on ka öelnud, et olles leidnud hinnalise inimkeha, peame me looma tingimusi, et virguda, mitte negatiivseid tingimusi. Ta ütles ka, et meie hinnaline inimelu on nagu laev. Selleks et minna ühest kohast teise, ei peaks me laeva tõstma ja sinna kandma, vaid selle laevaga sõitma. Samuti ei tohiks valesti sõita. Siis on võimalik ületada sansaara ookeani.

Me peame vaatama oma keha ja elu ja arvestama, kas ja kui palju see keha teeb head - dharmaga kooskõlas olevat, siis peaks tema eest ka vastavalt hoolitsema ja toitma jne… kui ei, siis pole kehast suuremat kasu ja võib kehale näiteks Nyung-ne paastuga praktikat teha. Kui üks suur tõlk Ga Lotsawa tegi häid tegusid ja dharmalisi asju, siis ta andis ka kehale tasu hea toidu näol.

2. Illusoorse keha linnas on suurimaks süüdlaseks illusoorne meel. Liha ja vere poolt orjastatud keha jätab ainult natuke aega tõelise tegelikkuse mõistmiseks, oo Retšung, tunne ära meele algne olemus.

Oma illusoorset keha me hoiame nii palju kui suudame. Selle värsi mõte on, et kui me liiga palju pühendame oma keha puhtuse hoidmisele, ei suuda me märgata sisemise meele tegelikku olemust. See vajab ka selgitust, kuna me peame end budistideks. Me teeme tervise jaoks erinevaid harjutusi ja joogat, qiqongi ja muid. Need kõik ei aita meil elada igavesti. Küll aga aitavad paremat tervist saavutada, kuid ka seda mitte igaveseks. Neid harjutusi peaks samuti tegema õige motivatsiooniga, mis oleks see, et me teeme neid harjutusi selleks, et oleksime suutelised dharmaga hästi tegelema. Rinpotše ei ütle, et neid harjutusi ei tuleks üldse teha, vaja vaid et põhirõhk tuleks panna sellele, et mõistaksime oma meele olemust. Me ei tohiks klammerduda ja enesesse kiindumusega liialdada. Tšödi praktika aitab viimasest hästi üle saada. Kiindumuse tõttu endasse tekkib enesekesksus ja see viib meid paljudesse kannatustesse. Näiteks kui meil on mõni ese ja me oleme sellesse kiindunud, siis toob see meile hiljem valu.

Sellega tänaseks lõpetame ja nagu Džigten Sumgön ütleb, et esimene kord uues kohas õpetust või praktikat tehes peaks end kujustama Tšenrezigiks, lugema Om mani padme hung mantrat ning kiirgama armastust ja kaastunnet ning pühendama pälvimused kõigile ümbritsevaile. See eemaldab takistused õpetustele ja praktikale järgmistel päevadel.

-----

Eile lõpetasime kaks värssi, mis näitasid, et me ei tohiks kiinduda toitu ja riietesse ning teine, et ei tohiks klammerduda oma kehasse. Edasi on selgitused, kuidas panna praktikasse oma surmahetk.

3. Meele ja mateeria piiril on suur süüdlane sisemine teadvus, mida tõmbab tingimuslike tajude ilma poole. Väga vähe on aega, et mõista loomata tegelikkuse olemust. Oo Retšung, valluta sündimata tühjuse kindlus.

Hetke elus on meil materiaalne keha, meel ehk 5 skandhat. Meel on teadvelolek ja isesündinud tarkus. Kui meel eraldada keha mateeriast, siis on selle protsessi nimeks surm. Kui nad on koos, siis on see elu - meele ja keha ühtsus. Surma hetkel, kui keha ja meel lahutatakse, ilmneb selge valgus. Isik, kel pole head praktikat elu ajal olnud, kaotab võimaluse seda ära tunda. Seda meele selget valgust mitte ära tundes eksleme me edasi sansaaras. Meie endi meel hakkab taas objekti ja subjekti kahesuse tõttu sansaaras edasi ekslema. Seetõttu on oluline mõista juba eluajal, et meelel pole algust ega lõppu ja tunda ära oma meele tegelik olemus. See viib meid välja taassündide ahelast. Üldises mõttes on järgmised punktid Mila lauludes seotud nelja erineva bardoga (vaheolu surma ja uue taassünni vahel).

Siin on sõna „isekerkiv tarkus“, Budasus, kirgas meel jne… neid termineid on budistlikus terminoloogias erinevaid. Aga nad kõik viitavad meie meele tegelikule olemusele. Seda on oluline mõista. Siin me kõik praktiseerime budismi ja üritame mõista oma meele olemust, ja oleme saanud juhiseid selleks oma juurelaamadelt. Aga ainult juhistest ei piisa, neid peab ka rakendama. Oma meele äratundmine ei ole kerge, ma ütlesin seda seetõttu, et seda on mainitud ka suutrates. See saab tekkida ainult siis, kui on ääretult palju pälvimusi ja gurule pühendumus. Seda pälvimuste hulka peab koguma tohutu hulga elude jooksul.

Selleks, et oma meele olemust ära tunda, on vaja kas minna retriiti või harjutada igapäevaselt, aga enne alustamist peab mõtisklema nelja mõtte üle, mis pööravad meele sansaarast. Ja hiljem on rõhutatud 4 eelharjutust, mis on nöndro. Need on kõik selleks, et koguda pälvimusi ja et tekiks pühendumus gurule, et oleksime võimelised mõistma meele olemust. Siis tekib küsimus, et miks on sõna isesündinud tarkus (isekerkinud tarkus), kuna tundub, et oma meele mõistmiseks peame me tegema neid praktikaid ja toetuma tingimustele. Tundub, nagu me saame tarkust väljastpoolt, aga nii ei peaks me seda mõistma. Need harjutused on selleks, et mõistaksime meie endi sees olevat algtarkust, mis on seal tegelikult kogu aeg olemas.

Me võime kasutada näiteid nagu päike ja selle kiired. Päikesel on võime kiirata, aga mõnikord on valgus kaetud pilvedega. Selleks et pilvi eemaldada, on vaja tuult, et neid pimestavaid pilvi eemaldada. Sama on meie meelega, millel on kõik buda omadused ja meele enda omadus on selge valgus. Kuna seda varjutavad takistused, siis peame kasutama jõudu nagu tuul, mis ongi pälvimuste kogumine ja pühendumus gurule ning puhastumise harjutusi.

Kõige tähtsam on toetuda autentsele õpetajale, kelle kaudu me saame oma meele olemust mõista. Kõik mineviku Kagjü meistrid on öelnud, et kogu sansaara ja nirvaana olemus on meeles ja kõik, mis viib vabanemisele, on meeles. See kõik sõltub meelest. Buda Šakyamuni on öelnud selgelt, et ärge tehke halbu tegusid, koguge soodsat karmat (voorusi) ja taltsutage oma meel. See on kõige tähtsam - taltsutada oma meel.

Eile saime tekstile "37 Bodhisattva toimimisviisi" tekstile lungi (suulise ülekande õnnistuse) ja ka seal on kirjas, et meele oma olemus on puhas ning ärge laskuge subjekti ja objekti duaalsusesse. Seega meie kannatused tulenevad objekti ja subjekti suhtest.

Lühidalt - oluline on mõista, et meie eesmärk on oma meele treening läbi budismi. Meil on budasus ning seda ei olegi nii võimatu mõista ja kogeda. Kvalifitseeritud meistri ja tõelise õpilase kohtumisel on meele olemuse äratundmine võimalik.

Samas, isegi kui me tunneme oma meele olemuse ära, siis selles viibida ei ole samuti kerge. See seisund kerkib ja kaob. Põhjus on selles, et meie harjumuste mustrid on nii tugevad. Meil on inimkeha ja me oleme saanud õpetusi ja ka isegi kogenud oma meelt, aga seda pidevalt hoida ei ole kerge, kuna meie karmamustrid on tugevad ja juhivad meie tähelepanu pidevalt mujale. Siinsete dharmasõprade seas on neid, kes on kogenud oma meelt ning seetõttu peaksite kindlasti edasi harjutama, muidu võib taas kukkuda sansaaralistesse asjadesse ja see oleks raiskamine ning kahetsusväärne.

Rigdzin Jigme Lingpa näide oma õpilasele, millest oleks meile kasu - tema põhisõnum õpilasele oli selline – „sa oled saanud inimkeha, ja lisaks ülimad dharma õpetused, kohtunud kvalifitseeritud õpetajaga, kes tutvustas sulle sinu meele olemust. Sul on kõik need põhjused ja tingimused kokku saanud, aga kui sa neid ei kasuta, siis sa oled oma elu ning selle võimaluse ära raisanud“. Ta ütles ka seda, et „kui oled oma meele olemuse ära tundnud, aga kui sa ikka püsid rahva hulgas, siis on see häiriv ja takistav sinu meelele. Sest seal olles sinu meel saab nende poolt mõjutatud ning samuti häirivate emotsioonide poolt. Seega peaksid sa sellest hoiduma ning püsima üksinduses. Linnas olles tekib sul kiindumus heli, tunde ja muu suhtes. Seni kuni su meel ei ole piisavalt tugev, et seal olla, peaksid püsima eraldatuses ja teistest eemal“.

Ta ütles veel, et „kui isik suudab olla üksinduses, siis on võimalik mõista inimelu väärtuslikkust ja virgumise häid omadusi ning sansaara vigu ja et see on tulemus, mida saadakse eraldatuses viibimisest“. Miks me peame viibima eraldatuses on see, et kui me oleme meele olemust kogenud oma õpetaja juhiseid järgides, siis peaksime seda pidevalt hoidma ning see on võimalik teadvustamise läbi. Kui inimene ei suuda olla eraldatuses, siis kõikide häirivate tegurite tõttu on raske püsida oma meele olemuses. Kasu eraldatusest on kirjeldatud paljudes tekstides nagu ka Samādhi Radža suutras. Seal on kirjas, et kui olend on eraldatuses, siis seitsme sammu tegemine toob suuremaid pälvimusi kui kümne ilmakaare budadele annetuste tegemine. Põhjus, miks ma seda räägin on see, et ka siin on mõni kogenud enamat ja on suurema võimekusega. Seetõttu te peaksite selle juhise järgi käituma ning see tooks teile palju kasu, aga see ei ole muidugi kerge. Siiski on hea ka pereelu elada, aga isegi kui te suudate kuukese eraldatuses olla, siis muutub teie praktika sügavamaks kui seda igapäevaselt teha 4-5 aastat.

Ma räägin seda oma kogemusest, kuna olen pea 70 aastane ja olen Dharmat järginud juba lapsest saadik. Kui ma võrdlen oma eraldatuses olemist sellele eelnenud eluga (mil ma samuti tegelesin Dharmaga), siis Laptšil olnud aastad on mulle rohkem kasu toonud kui kogu senine elu.

Kui me harjutame Dharmat, siis millist kasu me saame, see oleneb meie meelest. Kas meel muutub või mitte. Selle läbi saame hinnata ka tulemusi.

Kõigepealt peame oma meele olemuse ära tundma, seda edasi arendama ja lõpuks omama selle kogemise stabiilsust. Mila ütles, et peate seni olema eraldatuses, kuni suudate hoida oma puhast tunnetust stabiilsena.

4. Selle ja järgmise ilma piiril on teadvus bardos (vaheolus) suur kurjategija. Olles eelmisest kehast ilma jäänud ning otsides uut, on vähe aega mõista oma ülimat tõelust. Oo Retšung, pinguta selle mõistmise nimel.

Varem me rääkisime, et kui keha ja meel eralduvad, siis meie selline elu kogemine lõppeb ja meil ei ole veel ka järgmise elu kogemist. Seega oleme nende kahe vahepeal. Sellest elust tulenevate segaduste tõttu on meil kannatused ja isegi kui meil ei ole füüsilist keha, siiski on meil jäljendid harjumuslikest mustritest ja me arvame, et meil on keha. See toob kannatusi. Kui me aga mõistame, et meil pole keha, siis hakkame otsima uut võimalust. Siin on oluline mõista seda, et seni, kuni me elame ja omame keha ning kogemusi, tuleks teadvustada, et see kõik on illusoorne ja unenäoline. Rohkem detaile arutame õhtul. Siin on Mila mõte selles, et olles kindel tõeluse nõndasuses, tuleb olla väga hoolikas. Kõik ilmnev on sündimata olemusega. Kuna ükski fenomen pole sündinud, siis ei ole tal iseenesest eksisteerivat olemust. Siis võib tekkida küsimus, et kust tekivad viis meeleorganit ja tajumine? See tekib läbi segaduse ja harjumusmustrite, mida me loome. Kuidas asjad ilmnevad? See ei ole seetõttu, et asjadel on see võime, vaid seetõttu, et objekt ilmub meie meeles meie enda loodud põhjuste tõttu. See on nagu unes - me näeme maja, hobust, inimesi ja muud. See on unes, kuna meil on mustrid ja kogemused ning seetõttu me neid näeme, aga tegelikkuses pole need asjad tegelikkuses eksisteerivad. Kõigel ilmneval ei ole sündi, vaid ainult vastastik sõltuvus, mille läbi need ilmingud tekivad. Kui me oleme võimelised mõistma kogu ilmneva olemust, siis me tavaliselt ei klammerdu enam niipalju neisse. Kui teil on selline mõistmine, siis isegi bardos ilmnevad asjad ei ole midagi muud kui teie enda meel. Me suudame seda teha siis, kui me tuleme sellega toime ka praegu - võtta kõike unenäolisena. Siis saame seda kasutada ka bardos olles. Kuues Naro joogas on unejooga ja illusoorse keha jooga ja ka bardo jooga ja teised… me harjutame neid elus olles selleks, et nad aitaks meid bardos olles. Kui meil sellist treeningut ei ole, siis me ei suuda seda kasutada, kui seda on vaja.

5. Kuue valla olendite petlikus linnas on kogutud palju negatiivset karmat ja meelemürke ihade ja viha tõttu. Seal on vähe aega, et kogeda kõikehõlmavat tühjust. Oo Retšung, hülga iha ja viha.

Kuus valda on olemasolu ilmad. Me rändame nendes seetõttu, et meil on ihad ja vastumeelsus/viha. Seda on seletanud ka Tšandrakirti - kui inimene usub, et on olemas „ise“, siis usub ta, et on olemas ka meel ja edasi usk iseendasse, oma asjadesse jne… seetõttu teeme me negatiivseid tegusid, mis põhjustavadki ekslemist kuues vallas. Me sünnime neisse ilmadesse ihade ja vastumeelsuse tõttu ning ka igapäevaselt aina tegeleme sellega. Olend, kes soovib end vabastada sansaarast, peaks hülgama viha ja klammerdumise. Viimaste juur on endasse klammerdumine. Selleks et klammerdumisest üle saada, on vaja vastumürki, mis ongi tarkus, mis toetub isetusele – „mina“ puudumisele. Suutrates on öeldud: selleks et endasse klammerdumist vähendada, on vaja kuulata ja mõtiskleda. Sellest tekib tühjuse tarkus ning enesesse kiindumine väheneb. Tantra järgi tuleks toetuda „näidistarkusele“, mille läbi me jõuame tõelise tarkuseni. Kui me oleme Mahamudra või Dzogtšeni järgijad, siis Dzogtšeni järgi tuleb ära tunda meele olemuslik teadlikkus ja sellega läbi lõigata teadmatuse pimedus. Mahamudra seletuste järgi on nii, et kui me oleme oma meele olemuse ära tundnud, siis on meel vaba objektidest ja subjektidest (tajutavast ja tajujast), nähtavatest ja nähtamatutest mõttejadadest.

Algajana on seda raske mõista, aga me saame vähendada oma viha ja klammerdumisi igapäevastes toimingutes. Et neid vähendada ja vaigistada, siis peab algaja teadma, millised on iha ja viha vead. Negatiivsete emotsioonidega kaasnevad halvad tagajärjed. Šantideva ütles. et üks vihahetk võib hävitada aegkondade jooksul kogutud pälvimused. Ka klammerdumisel on palju vigu ja tagajärgi, kuna see toob meile kannatusi. Meie klammerdumine on sama nagu mesilane hüppab tulle. Isegi mõistes, et see viib hukuni, ikka teeb seda. Ka "Bodhisattva 37 toimimisviisis" on kirjas, et mida rohkem me maiseid naudinguid järgime, seda suuremat vajadust me nende järele tunneme. See on nagu soolvee joomine. Isegi kui me ei suuda oma meele olemust mõista, siiski saame me arendada tinglikku (suhtelist) bodhitšittat (virgumismeelt) ja näha kõiki olendeid oma emadena. On kerge mõista, et igal olendil on budasus olemas. Mis on kasulik ja mis mitte - neid tuleks eristada. Viha ei ole kasulik, seda peaks vähendama. Mis on kasulik, seda peaks suurendama - nagu armastus, kaastunne ja bodhitšitta.

6. Nähtamatus taevases ilmas on Buda, kes juhib olendeid oskusliku pettusega. Juhtides neid tingliku (suhtelise) tõe poole. Vähe on neil aega, et mõista ülimat tõde. Oo Retšung, hülga kontseptuaalsed mõtted.

Kõik buda õpetused on antud kahel viisil. Üks on tinglik (suhteline) tõde ja teine absoluutne. Selle värsi mõte on selles, et kui me oleme väga hõivatud kogu suhtelise tõe selgekssaamisega, siis meil ei ole aega mõista ülimat tõde. Kord ütles Mila oma õpilasele, et kui sa mediteerid Mahamudrale, siis ei ole hea teha teisi praktikaid nagu kummardused või mantra jne… sest kui sa teed palju neid harjutusi, mis on keerukad, siis sa ei saa mõista seda, mis on keerukuseta (kirjelduseta, üksikasjadeta) – Mahamudra. Ja lõpuks Laama iidam ja daakini on kõik ühes. Saa nendes meistriks. Selles ja järgmises vaheolus seo nad üheks. Siis ütles Mila Retšungpale, et Laama on kolme kalliskivi kehastus ühes. Kui sa sedasi palud, siis sa kogud pälvimusi, saad õnnistuse oma meelevoolu ja puhastud negatiivsusest.

Edasi on see, et mõtiskelu, vaade, käitumine ja meditatsioon peaks olema üks. Muidu on nad eraldi lahti seletatud, aga Mahamudra praktik peaks neid kõiki ühte panema. Kuidas me saame neid kolme kokku panna on sedasi, et vaade peaks olema selline, et meel on vaba keerukusest - olles selles seisundis ilma häirivate mõteteta ongi meditatsioon. Kui mõtted tulevad, siis need on osa meelest ja käitumine on nagu ookeani lained, mis tagasi ookeani vaibuvad.

Järgmine mõte on see – see elu, järgmine ning bardo, need kõik peame me ühte sulandama meditatsiooni loomisfaasis. See on minu viimane juhis ja soov sulle Retšungpa. Mõista seda ja harjuta entusiasmiga.

Edasi tuleb järgmine Milarepa laul.

Palume nüüd taas Milarepa poole palvega.

Dže Mila Šepa Dordže la solva deb so.

See laul, mille ma hetkel teile laulsin, on Labchi Tšuwaris loodud. Seal tegid palju imetegusid nii Tseringma kui ka teised mitteinimesed, samuti inimesed. See on laul, kuidas Mila kasutas juhiseid Marpa ja Maitripa poolt, ning kuidas ta kasutas Mahamudra juhiseid vaate jaoks.

Siin maailmas Jambudvipas - „Võitja“ ilmas on kroonjuveel, keda austavad kõik ja kes on vääriline annetusteks. Tema kõne heliseb igas ilmakaares - teine Buda Maitripa! – see on ülistus Maitripale.

Üldiselt öeldes oli suur tõlkija Marpa paljude õpilane, aga kaks põhilist õpetajat olid talle siiski Naropa ja Maitripa. Üks kõige autentsemaid Mahamudra praktika ja vaate liine, millele Marpa toetus, oli just Maitripa liin.

Sel hetkel, kui Milarepa oli näinud erinevaid imetegusid Tseringma ja teiste poolt, siis sai ta aru juhistest, et kõik väline on meele manifestatsioon, ning nende imetegude puhul ta teostas need Mahamudra juhised. Meie meel on olemuselt tühjus.

Kuigi ilmnev tundub olevat väljaspool, siis neisse klammerdumine seob meid kinni ja tirib alla. Kõik, mis ilmneb, on meeles ja tegelikult ei ole midagi sellest väljaspool. Meel ja ilmingud on sündimatu kirgas Dharmakāya. Ratsionaalne meel on kõikide takistuste juur ning pimedus. Kui toetuda algtarkusele, siis tulevad esile kõik positiivsed omadused, mis õide puhkevad. Ei ole isegi tarkust, las kõik ilmneb nii nagu see ilmneb, sest see ongi see, kuhu need ilmingud võivad välja minna ja ei midagi enamat. Nii ta ütles.

Siin on juttu ilmingutest (fenomenid). Neid on 3 sorti:

• Tavainimestel on karmalised ilmingud, ebapuhtad.

Inimilmas on ilmingud, mida kogetakse, sarnased – ühtmoodi inimeste jaoks. Preetad ("näljased vaimud") kogevad kõike omamoodi ja samuti ka põrguolendid.

Nagu ka Šantideva ütles, et metallist maja ja põlev laava, mida inimene kogeb, ei ole kellegi teise poolt loodud, kui selle olendi enda poolt. Erinevad olendid tajuvad asju nii, nagu nad ise loovad.

Natuke puhtama karmaga olend sünnib kas jumalike olendite valda või inimeste valda, nemad tajuvad ilusat maja ja lilli. Kõik on mugav jne. See on nii nende olendite eelmiste elude heategude tõttu.

Ilmingud, mis ilmnevad, on tinglik tõde, mitte ülim tõde. Kui me räägime tinglikust tõest, siis on seda kahte sorti. Üks on tavaline, mida me inimestena kogeme ja teine on see, mida isik kogeb individuaalselt. Igasugune ilming, mida me kogeme, on meie karma ja vastastikune sõltuvus. Tegelikkuses see ilming, mida me loome ja kogeme, ei ole tõeliselt eksisteeriv. Tajuvad olendid sansaaras ei mõista objekte, mis neile ilmnevad, mitteeksisteerivatena. Me näeme neid tõestena. See tuleb klammerdumise tõttu ja me kogume seeläbi palju negatiivset karmat ja kannatusi.

Milarepa ütleb siin, et meid paneb sansaaras pöörlema klammerdumine ilmnevatesse objektidesse. Kuid tegelikkuses ei ole neil tõelist olemust. Põhjus, miks me arendame endas klammerdumist objektidesse on see, et instinktiivselt me usume, et objekt on eraldiseisvalt ja sõltumatult eksisteeriv.

• Teist sorti taju on joogil või praktikul, mis toetub kogemuslikule praktikale.

Isik, kes harjutab loomisfaasi ja iidampraktikat, võib mõnikord kuulda mantra heli või näha vikerkaart või valgusi jne… mõnikord, kui me suudame oma meelt hoida vaba kontseptidest ja meel puhkab mõteteta olekus, siis võib tunda suurt õndsust oma kehas ja meeles või valgust, või kogeda, et teil ei ole keha. Ja te ei tunne hingamist - sellised kogemused võivad esineda. Sellistest kogemustest, kui need juhtuvad joogile, on nii kasu kui ka kahju. Miks see on kahjulik? Sellest võib saada takistus, kui joogi sellisesse kogemusse kinni jääb ja klammerdub ning tunneb, et see on nii suurepärane ja arvab, et see on tõeline - siis see muutub takistuseks. Aga kasu on see, et kui te seda kogete ja võtate seda kui unelaadset ja mitte tõelust, siis see toetab teie arengut palju. Siin Mila soovitas harjutada kõike nägema unelaadsena.

• Kolmandad ilmingud on puhtad, need on budadel ja bodhisattvatel. Tinglikul tasandil, meie karmaliste ilmingute jaoks, on see sansaara.

Puhta vaate puhul - kui me loeme Buda Amitabha Budavälja kohta, siis kirjeldatakse, et see koosneb hinnalistest juveelidest ning lindude heli on Dharma, vesi, mida näete, on kaheksat sorti nektar. See on puhas vaade, mida kogevad budad ja bodhisattvad. Miks Puhas Maa on selline, on seetõttu, et kui Buda Amitabha arendas virgumismeelt, siis oli tal selline soovpalve, et tema Puhas Maa omaks neid juveele, oleks ilus ja et kõik, kes sinna sünnivad, tajuksid kõike puhtalt. Seda soovis Buda ning seetõttu on see maailm just selline.

Tinglikul tasandil on puhas ja ebapuhas vaade. Kui on ebapuhas vaade, siis peab ka olema selle vastand. Aga see on kõik tinglikul tasandil. Kui me räägime tajumisest, siis see on tinglikul tasandil. Aga ülimal tasandil ei eksisteeri ebapuhast ja puhast.

Ülim tõelus on võrdsus. Kõik on ühel tasandil, ei ole ebapuhast ja puhast. Kõik on vaba kirjeldusest. Kirjeldused puhtast ja ebapuhtast on juba keerukad oma olemuselt. Võtmepunkt mõistmiseks on, et asjadel ja ilmingutel pole sündi, seega aitab see meil pühkida ära mõte eternalismist - igavikulisusest. Kui me mõistame, et asjad ei lõppe, siis ei ole ka nihilismi – arvamine, et mitte midagi ei eksisteeri. Kui me räägime ülimast tõest, siis puuduvad äärmused nagu igavikulisus ja mitteeksisteerimine. See ei ole aga ka mitteolemine. Kui te arvate, et ülim tõde on mitteolemine, siis see on vale arusaam. Seega tuleks seda õigesti mõista.

Pärast seda, kui meil tekib mõistmine, et välised ilmingud pole tõelised, siis tuleme tagasi sisse, enda meele juurde. Sisemisel meelel pole juurt ega alust. Me kustume seda teadvuseks või meeleks. Kui meel on kaetud teadmatuse poolt tõkestatud, siis on see aluseks negatiivse karma kogumisele ja painavatele emotsioonidele. Kui me oleme võimelised oma meele tõelist olemust mõistma (mida kutsutakse „iseeneslikuks algtarkuseks“), siis kõik muutub puhtaks. Ülimast vaatepunktist on meel vaba duaalsusest selles mõttes, et ei ole subjekti, kes haarab objekti järele.

Järgmine lause räägib viiest skandhast (kogumist), mis koguneb painavate emotsioonide ja karma tõttu. Samuti sõltub see elementidest. Kui me oma keha ei suuda kasutada positiivselt, siis on see aluseks takistustele ja halvale karmale. Selle asemel et uskuda oma keha tõeliselt eksisteerivat, tuleks üritada rakendada praktikat, mille nimi on „ilmneva ja tühjuse ühtsus“. See on iidampraktika, mis aitab mõista tühjuse ja ilmneva ühtsust ning vabaneda meie tajumisest oma kehasse kui tegelikult eksisteerivasse. Kui te meditatsioonis kujustate end jumalusena, siis on see ilmneva ja tühjuse ühtsus. Sulandumisfaasis seevastu ei ole teil tunnet, et olete iidam, siis teil pole enam selliseid mõtteid.

Samuti on välise vaimolendiga, kes meile liiga teeb. Kui me arvame, et väline deemon on meie meelest lahus, siis ta saab meile kurja teha. Kui me aga näeme teda osana meie meelest, siis saab temast meie kaitsja ja me saavutame siddhid.

Ülima vaate mõttes, kui keegi saab kahjustatud ja keegi kahjustab, siis see on iseenesest juba kontseptuaalne mõte, kuigi tegelikkuses on see Dharmakāya. Seda ei ole tõeluses olemas. Kõrgemas joogatantras on seletatud, et meie kanalite ja bindude tõttu võime me näha nii iidamit kui vaime, see tuleneb meist endast. Asjad, mida me kogeme, ei ole tegelikult iseenesest eksisteerivad.

Joogi Milarepa ütles et „kuna ma toetusin suurtele vaimsetele meistritele, siis ma sain aru oma meelesegadusest“. Ta oli võimeline hajutama selle segaduse, mis ta meeles oli. Mila ütles, et kui kõik vaimud ja Tseringma tekitasid talle oma imetegudega segadust, siis oli tal sellest kasu, kuna seeläbi sai ta näha seda ebatõelisena ja osana oma meelest.

Küsimused

Dewatšeni palves me soovime tassündida sellesse ilma. Kas see on sama, mis virgumine või midagi vahepealset? Kas seal olles peab edasi harjutama või on see jumalike olendite maailm?

Üldiselt puhtast maast rääkides on neid erinevaid. Budaväli on vastavalt selline nagu Buda on oma palvetes selle loonud, samuti oleneb see pälvimustest, mida olendid omavad, kes paluvad sinna ümbersündi. On ka idapoolne puhas maa, kuhu saavad sündida alates 10. bhumi bodhisattvad. Amitabha puhtale maale saab sündida igaüks, kes teeb selle soovi. Seal sündides tuleb õppida ja edasi harjutada virgumiseni. Seda ei saa mõõta, kus ta täpselt asub, kas jumalikest olenditest üleval või allpool budasust. Aga kes sinna sünnib, siis neist saab mitte-tagasipöörduja ja jõutakse esimese bhumini. Kuna Buda Amitabha tegi sellise soovpalve, siis on selline koht olemas.

Kui me soovime oma puhta meeleni jõuda, tundub olevat kaks teed. Üks, et lõikame duaalse meele, või teine, et puhastame oma negatiivse karma. Mis on õige?

Meil tuleks pidada end haigeks ja teed, mida me käime, ravimik. Tuleb hinnata ja otsustada, mis on parim ravim meie haiguse puhul. Kas puhastada karmat, koguda pälvimusi või puhast vaadet arendada? Osadele on kergem areneda, kui neil on keerukamad praktikad, osadele on kergem lihtsamaid asju teha. Seda peab olend ise otsustama ja ära tundma.

Kas me võime praktikas jätta vahele iidami kujustuse osa ja teha lihtsalt sulandumise faasi, olles valgust täis?

See ei ole täielik loomisfaasi kirjeldus. Kui te loomisfaasi harjutate, siis peate end ikkagi iidamina kujustama. Aga kui meetodina šamathad teha, võite teha küll valgusele keskendumist jne…

Kui olend sureb alkoholi või narko mõju all, siis milline tagajärg sellel on?

Oma järgmises elus on ta võib-olla taas alkohoolik. Seda ei saa ainult alkoholi põhjal öelda, mis tast saab, aga on selge, et kui surma hetkel inimesel on kiindumus juua, siis ta võib saada kehva ümbersünni alumistesse valdadesse. Üldiselt alkoholi ja narko sõltuvusega olendil ei ole meel selge. See on tuhm ja loid. Sedasi võib sündida ka loomaks. Kui meel on tönts, siis ei ole niipalju kiindumusi või viha, aga see võib põhjustada loomaks sündimist.

Kui selles elus on inimesel suur hirm, mis on põhjus ja kuidas selle vastu saada ja kust see tuleb?

Karmaline tulemus, mida me selles elus kogeme, on kaheosaline. Üks on see, et me kogeme midagi, mis on vastavuses minevikus tehtuga. Teine osa on see, et me kogeme seda, mis on eelmises elus tugevalt kogetud. Kui olendil on suur kalduvus tappa või hirmud eelmistes eludes, siis on tal selles elus samad tunded, kuigi need toimusid eelmises elus. Vadžrasattva aitab puhastada karmalisi takistusi ja see aitab sellest üle saada.

Kui me oleme ärkvel, kas me peaksime oma pilgu suunama tankadele, loodusele, taevale? Kuhu suunata tähelepanu?

See on hea, kui meel lahustub taevasse ja ei ole duaalsust. Kui teile meeldivad lilled, siis vaadake seda. Kui ookean, siis seda. See oleneb teie elementidest. See on hea depressiooni puhul, vaadata seda, mis meeldib.

Mis on vahe budistliku ja lääne teooria seletusel ülimast tõelusest?

Kui rääkida ülimast reaalsusest, siis seal ei ole midagi vahet budismi või lääne puhul. Reaalsus on reaalsus. Sel ei ole vahet rassil, rahvustel jne…

Kui meditatsiooni ajal loomisfaasis mantrat lugedes kaob kujustus ja tunne on hea ning mõtteid ei ole, siis kas see on ok?

Kui ei ole kontseptuaalseid mõtteid, siis on täiesti hea selles viibida ja seda edasi lihvida.

Miks meil on vaja kaitsjaid, kui ülimas mõttes ei ole kahjustajaid ja kahjustatavat?

Varem oli meil juttu, et on kaks tõde. Tinglikul tasandil on kahjustaja jne… aga ülimas mõttes ei ole selliseid kontsepte. Kõik on olemuselt sama.

Tõlkinud Gert Silkin.