Erapooletu hoiak on hoiak, mis on vastand kiindumusele. See vabastab klammerdumisest asjade ja inimeste külge ning teeb võimalikuks nende tegeliku loomuse mõistmise.

KAHJUD, MIDA KIINDUMUS TOOB

1. See annab toitu rahuldamatuse tundele. Me ei ole rahul sellega, mis meil on, vaid tahame alati rohkemat.

2. Meelerahu puudumine ja emotsionaalne ebastabiilsus. Meie tunded kõiguvad pidevalt üles-alla.

3. Meil on palju ebarealistlikke ootusi teiste suhtes ja me ei taha neid näha sellistena nagu nad tegelikult on.

4. Me teeme salasepitsusi ja kasutame kõikvõimalikke vahendeid, et saada seda, mida ihaldame. Me oleme silmakirjalikud ning varjame oma tegude tegelikke motiive.

5. Isegi kui me teeksime suure pingutuse ja saaksime objekti, mida oleme pikka aega ihaldanud, ei garanteeri keegi meile, et me õnn on püsiv.

6. Me raiskame oma väärtuslikku elu. Me ei praktiseeri Dharmat, kuna kiindumus objektide vastu on niivõrd tugev, ja isegi kui me püüaksime seda teha, katkestavad häirivad mõtted meditatsiooni.

7. Meie Dharma praktika muutub ebapuhtaks. Väliselt me küll võime jätta mulje, et praktiseerime, kuid tegelikult ihaldame võimu, head mainet, positsiooni vms.

8. Kiindumus on peamisi takistusi arendamaks kontsentratsiooni.

9. Me loome palju negatiivset karmat, nt varastamine, valetamine jne.

10. See toob kaasa muret, viha ja pettumust.

11. Kiindumus toob kaasa madalama taassünni ning on sansaara peamine põhjus.

12. See põhjustab kiindumust ka tulevastes eludes.

13. Kiindumus takistab meil saavutamast realisatsiooni ja on tõkkeks teel virgumisele.

14. Olles eraldatud nendest, kes on meile kallid, täidab meie meeli iha ja igatsus nende järele. Kui me aga nendega koos oleme, ei too see meile ikkagi täielikku rahuldust.

15. Me kipume hindama oma edu ja ebaõnne selle järgi, milline on meie materiaalne edukus või positsioon ühiskonnas. Kas see on aga tõeline mõõdupuu kaalumaks elu tegelikku väärtust?

16. Me oleme segaduses. Me ei tea, mida peaksime tegema, et võiksime ammutada veelgi rohkem õnne igast elusituatsioonist.

17. Kiindumus teeb meid teistest sõltuvaks ja paneb meid tundma nõrgana, kuna anname oma võimu nendele, kel on kontroll meie kiindumusobjekti(de) üle.

18. Kiindumus on tihedalt seotud hirmuga. Me kardame mitte saa(vuta)da seda, mida ihaldame ja kaotada seda, mis meil on.

VASTUMÜRGID KIINDUMUSELE

1. Mõtle kiindumuse kahjudele ja hüvele, mida selle hülgamine kaasa toob.

2. Vaatle kiindumusobjekti selle inetust ja/või ebapuhtast aspektist.

3. Pea meeles, et miski ei ole püsiv.

4. Mõtle surmale – objektid, millesse oleme kiindunud, ei saa meile sel hetkel kasu tuua ega toeks olla, pigem vastupidi.

5. Isegi kui ma saaksin selle, mida ihaldan, kas see tooks mulle lõpliku ja igikestva õnne?

6. Mõtle: oma eelnevates eludes oleme kogenud lugematu hulk samalaadseid naudinguid, kuid see ei ole viinud meid kuhugi.

7. Mõttes laota laiali see objekt või isik ja püüa leida, mis on seal nii ihaldusväärset.

8. Vaatle, kuidas meel loob ise objekte – tõlgendades asju ja nähtusi teatud viisil, pannes neile külge silte “ilus”, “kole”, “meeldiv”, jne. Sedamoodi talitades ajame me aga segi objekti enda ning oma nägemuse sellest.

9. On raske kõigile inimestele meele järgi olla. Nad on armukadedad ja pidevalt üksteisega võistlevad. Kui me nendega ei nõustu, saavad nad meie peale vihaseks.

VASTUMÜRGID KIINDUMUSELE KIITUSE JÄRELE

1. Kujutle, et see, mida sa räägid, on suunatud inimesele su selja taga või vaimsele õpetajale sinu südames.

2. Mõtle: see, kes põhjustab mulle kannatust, ei põhjusta mulle veel õnnetut taassündi – küll võib seda aga teha kiindumus kiituse järele.

3. Kiindumus kiituse järele võib viia uhkuseni ja seetõttu kahjustada meie Dharma praktikat.

4. Kiindumus kiituse järele ei anna meile mingit positiivset pagasit tulevasteks eludeks ega kingi pikka elu või head tervist. Mis kasu meil siis sellest on? Kui meile meeldib kiitus seetõttu, et see annab meile rahulolutunde, siis miks ei veeda me oma aega alkoholi juues ja hasartmänge mängides?

5. Kui liivaloss, mida lapsed on ehitanud, äkitselt kokku variseb, toob see kaasa palju nuttu ja halamist. Samamoodi käitume ka meie, kui meie reputatsioon ühiskonnas langeb või kui kaasinimesed ei suhtu meisse enam nii hästi nagu enne.

6. Lihtsalt seepärast, et keegi on meile komplimendi teinud või kiitnud, ei pruugi veel tähendada, et meil need omadused ka olemas on.

7. Kiitus ei too mingit kasu. Kui me kiidame buddhasid ja bodhisatvaid, kas see toob neile kasu? Ei too.

8. Kui meid kiidetakse mõne meie hea omaduse pärast, mis meil on, tasuks meenutada, et kõik see on tänu nendele, kes meid on üles kasvatanud ja õpetanud.

9. Isik, kes meid praegu kiidab, võib meid viis minutit hiljem kriitikaga üle valada.

10. Me ei saa võtta kiitust endaga kaasa, kui sureme.

11. Sõnad on nagu kaja. Nii nagu kaja sõltub mitmetest teguritest – mägedest, tuulest, vibratsioonist – sellised on ka sõnad, mis meile kiitust avaldavad.

12. Analüüsi hoolikalt iga sõna. Heaolutunne ei asu sõnades ega isikus, kes meile kiitust jagab.

VASTUMÜRGID SEKSUAALSE KIINDUMUSE VASTU

1. Me kasutame kõikvõimalikke vahendeid, et luua suhteid. Kui aga suhe on rajatud, kannatame tülide ja armukadeduse all.

2. Kujuta ette seda isikut väikese imikuna või sellisena, milline ta näeks välja 80-aastasena. Mõtle temast kui oma vennast või õest.

3. Keha on nagu tohutusuur vabrik, mis toodab ebapuhtaid aineid ja lõhnasid.

4. Uuri keha seespoolt vaadatuna. Kui me ei ihalda seda siis, kui sellelt on nahk ära võetud, miks teeb nahaga katmine selle meile ihaldusväärseks?

5. Toit on puhas, aga mäludes muutub ta ebapuhtaks. Kogu meie keha on täidetud sellest ainest.

6. Milleks kaunistada keha, millel on kollased hambad ja salkus juuksed?

7. Kui meid hirmutab inimese skelett, siis miks ei kohku me liikuvast luukerest?

8. Kujuta ette seda isikut surnuna, kuidas raisakotkad nokivad liha tema luudelt. Meil ei teki enam mingit soovi hellitada seda keha siis.

9. Meie endi kehad on kogum ebapuhtaid aineid – miks ihaldame siis veel kellegi teise keha?

10. Kui meile meeldib kedagi kallistada lihtsalt seepärast, et tal on hea pehme keha, miks me ei kallista patja?

11. Kui me väidame, et armastame kellegi meelt, seda me ei saa ju seda kätte võtta ega puutuda.

12. Kui meile ei meeldi kokku puutuda väljaheitega, siis miks ihaldame keha, mis toodab seda?

VIHA

Viha on negatiivne meeleseisund, mis väljendub tugevas vastumeelsuses kellegi/millegi vastu või soovina kedagi/midagi kahjustada. Need objektid võivad olla järgmised:

· Isik või mis tahes muu objekt, mis meile kahju toob (kannatust valmistab),

· kannatus, mida me kogeme,

· põhjus, miks me kannatame.

KAHJUD, MIDA VIHA TOOB

1. Viha hävitab kõik positiivse, mida oleme suure pingutusega saavutanud.

2. Me muutume pahuraks ja ebasõbralikuks.

3. Viha hävitab sõprussuhted, loob pingeid kolleegide vahel ja on konfliktide ning sõdade peamine põhjus.

4. Me oleme õnnetud.

5. Akiline vihahoog võib meilt ühe hetkega röövida kogu meie mõistuse ning me võime korda saata tegusid, mida hiljem kahetseme.

6. Me käitume vägivaldselt ja kahjustame teisi, nii vaimselt kui füüsiliselt.

7. Kuna me käitume viletsalt, teeb see meid teiste silmis ebasümpaatseks ning nad võivad meid seetõttu soovida kahjustada. Heale inimesele ei soovi keegi halba.

8. Ka tulevastes eludes kaotame kergesti enesevalitsuse.

9. Me loome palju negatiivset karmat, mis toob kaasa madalama taassünni.

10. Viha on tõkkeks vaimsele arengule, saavutamaks realisatsiooni jne.

VASTUMÜRGID VIHALE

1. Mõtle viha kahjudele ning hüvedele, mida saavutad, kui selle hülgad.

2. Milleks olla õnnetu ja vihane, kui me saame olukorda muuta?

KANNATLIKKUS JA KÄTTEMAKSUST HOIDUMINE

1. Me kannatame ja meil on probleeme, kuna oleme ise sellele kunagi põhjuse loonud. Milleks olla siis vihased teiste peale? Meie endi isekus ja pettekujutlused on need, mis ei lase meil näha asju sellistena nagu nad tegelikult on. Kui me oleksime eelmistes eludes pingutanud ja saavutanud vabanemise (virgumise), ei tuleks meil praegu taluda selliseid ebameeldivaid olukordi.

2. Isik, kes meid kahjustab (kannatust valmistab), on tegelikult ise õnnetu. Seetõttu tuleks meil tema suhtes hoopis kaastunnet arendada, mitte olla vihased.

3. Isik, kes meid kahjustab (kannatust valmistab), on pettekujutluste mõju all – kuidas võiksime tema peale vihane olla?

4. Kui pahasoovlikkus oleks selle inimese loomuseks, milleks olla vihased? Me ei ole ju vihased tule peale, kui see meid kõrvetab, kuna see on tema loomus. Kui pahasoovlikkus ei ole selle inimese tegelik loomus, ei ole samuti põhjust olla vihane. Me ei ole ju taeva peale vihased, kui sealt mõnikord vihma tuleb, kuna vihma toovad pilved ei ole tema loomuseks.

5. Mõtle nendele vigadele, mida oled ise oma elus teinud ja sellele, kuidas oskamatu tegutsemine on sulle probleeme valmistanud.

6. Ütle lahti igasugusest kiindumusest materiaalse omandi, sõprade ja sugulaste ning samuti oma keha vastu. Kui neile juhtutakse kahju tegema, ei tekita see meis enam viha või kättemaksuhimu.

7. Kui inimesed osutavad meie vigadele, mida oleme teinud ja kritiseerivad meid, siis milleks vihastuda? Nad annavad ju sellega suurepärase võimaluse, et ennast parandaksime ning saaksime edasi areneda.

8. Kui meid süüdistatakse milleski, mida me tegelikult pole teinud, pole põhjust saada vihaseks selle peale, mis ei ole tõsi. Kui keegi ütleks meile, et meil on sarv pähe kasvanud, siis ju ei vihastaks me, sest teame, et see pole tõsi.

9. Samaga tasumisel (sooviga kellelegi millegi eest kätte maksta) loome me endale taas negatiivset karmat ja kogeme sarnaseid probleeme ka tulevikus. Taludes aga vapralt kõiki neid raskusi, mida elu toob, saab meie mineviku negatiivne karma puhastatud.

10. Teine inimene, kes meile kahju toob (kannatust valmistab), loob sellega endale negatiivset karmat ja lõikab oma tegude vilju tulevikus. Seetõttu peaks ta olema hoopis meie kaastunde, mitte viha objekt.

11. Jaga mõttes see isik või situatsioon väikesteks osadeks ja katsu leida, mis on seal vastikut või ebameeldivat?

12. Vaatle, kuidas meel ise loob endale vaenlasi - tõlgendades asju ja/või olukordi teatud viisil, andes neile silte: “kahjulik”, “halb” või “vaenlane”.

13. Milleks veel omalt poolt põhjustada kannatust, kui seda on maailmas niigi palju?

14. Ei ole põhjust vihastuda nende peale, kes kritiseerivad Kolme Kalliskivi või meie Dharma õpetajat. Nad teevad seda ainult teadmatusest. Nende kriitika ei kahjusta Kolme Kalliskivi sugugi.

15. Mõtle: sinu vaenlane annab sulle tegelikult suurepärase võimaluse praktiseerida kannatlikkust, ilma milleta ei ole võimalik valgustatust saavutada. Kannatlikkust saab kõige paremini arendada just oma vaenlas(t)e suhtes. Me ei saa seda praktiseerida Buddha või oma sõprade suhtes; seetõttu peaksime hindama oma vaenlasi.

16. Kui me oleme ise teiste vastu kenad ja soovime neile head, vastavad nad meile samaga ning aitavad meid, kui me seda vajame. Sedaviisi endas kannatlikkust arendades jõuame palju kiiremini oma eesmärgini.

17. Olles Dharma praktiseerijad ning järgides Buddha eeskuju, ei ole meil mingit alust kahjustada teisi olendeid. Sellega me ei oleks mitte ainult silmakirjalikud, vaid valmistaksime kannatust olenditele, keda Buddha hindas rohkem kui iseennast.

18. Mina ja see isik, kes on minu jaoks mingil põhjusel ebameeldiv või vastumeelne, ei oma tegelikult püsivat loomust ning on olemuselt tühjad.

19. Kõik olendid on kunagi eelmistes eludes olnud meie armastavad emad või isad. Mõtle sellele heale, mida nad on teinud ja püüa kõigisse olenditesse suhtuda võrdse tähelepanelikkuse ja armastusega.

KANNATLIKKUS KANNATUSTE TALUMISEL

1. See on sansaara loomus – kannatada ja omada probleeme. Seal ei ole midagi üllatavat, nt haigestumine, vanadus, surm.

2. Mõtle valu positiivsetele külgedele (nt haige olles):

· meie uhkus väheneb,

· me näeme sansaara tegelikku loomust palju selgemalt, mis aitab luua vajalikku motivatsiooni ning soovi pääseda välja taassündideahelast,

· see suurendab meie kaastunnet teiste olendite vastu, kes samuti kannatavad.

3. Praktiseeri meditatsiooni.

4. Oma igapäevases elus talume me tohutuid raskusi selle nimel, et saavutada materiaalset edu või head reputatsiooni. Kui aga meie eesmärgiks on virgumine, siis selle nimel tuleks ka pingutada.

5. Kui me arendame kannatlikkust väikeste ebameeldivuste suhtes, siis suudame hiljem suuremaid ebameeldivusi palju paremini taluda (kui see vajalik peaks olema).

KADEDUS (KIIVUS)

See on negatiivne meeleseisund, mis ei lase rõõmu tunda selle üle, mis meil on ega suuda taluda teiste õnne ja häid omadusi.

KAHJUD, MIDA KADEDUS TOOB

1. Me oleme õnnetud ja rahutud ning öösel ei saa magada.

2. Kadedus varjutab meie head omadused.

3. Meil on hirm, et keegi teine võib saada selle, mida me ise ihaldame.

4. See mürgitab sõprussuhted.

5. Me räägime teistest inimestest halvasti, laimame neid ja levitame nende kohta kuulujutte.

6. Me kahjustame teisi ja haavame nende tundeid.

7. Me tekitame negatiivset karmat, luues sellega aluse probleemideks tulevastes eludes.

8. Kadedus (kiivus) ei lase pälvimusi koguda ning me ei saa nautida õnne.

VASTUMÜRGID KADEDUSELE (KIIVUSELE)

1. Mõtle kahjudele, mida kadedus (kiivus) põhjustab ning hüvedele, mis sa selle hülgamisest saad.

2. Tunne siirast rõõmu teiste õnne ja heade omaduste üle. Sedaviisi oleme ka ise õnnelikumad ning me loome positiivset karmat.

3. Kui asjad, mis meis tekitavad kadedust (kiivust), on maise päritoluga (nt raha, anded, võim, reputatsioon, intellektuaalsed teadmised, välimus jne), siis mõtle sellele, et need ei too meile veel lõplikku õnne. Kui need on Dharmaga seotud, nagu näiteks teiste head omadused ja pälvimused, siis milleks olla kadedad? Nad toovad ju kasu meile ja ka kõigile teistele olenditele.

4. Me ütleme: “Kui tore, kui kõik oleksid õnnelikud! Püüan tuua hüve kõigile olenditele!” Kui nüüd keegi naudib õnne, siis milleks teda kadestada? Pealegi kui maine õnn on ajutine ning mööduv.

5. Kadedus (kiivus) ei anna meile seda, mida soovime saada. Kas me rivaal saab raha või mitte, ei muuda fakti, et meil seda raha pole.

6. Kui teistel on rohkem teadmisi ja võimeid, ei tasuks kadedust tunda, sest see toob kasu ka meile ja nõnda meil on, mida õppida.

UHKUS

See on meele väär konseptsioon sellest, mis on “mina” ja “minu oma”, ületähtsustades neid ja pannes end tundma teistest parema/kõrgemalolevana.

KAHJUD, MIDA UHKUS TOOB

1. Me suhtume üleolevalt nendesse, kes on meist allpool, võistleme nendega, kes on meiega võrdsed ja kadestame neid, kes on meist paremad.

2. Me oleme naeruväärsed, me suurustame ja ärpleme.

3. Uhkus on tõsiseks takistuseks meie vaimsele arengule ja takistab õppimist.

4. Me loome negatiivset karmat, mis toob kaasa madalama taassünni. Isegi kui me sünnime taas inimeste maailma, oleksime me vaesed, madala päritolu ja halva reputatsiooniga ning meil oleks oma elus vähe õnne.

VASTUMÜRGID UHKUSELE

1. Mõtle uhkuse kahjudele ja hüvedele, kui sa selle hülgad.

2. Kõik head omadused, mis meil on (rikkus, anded, kehaline ilu, tugevus jne), on meil ainult tänu teistele. Kui meile poleks antud seda keha ning kui meid poleks õpetatud, ei oleks meil midagi.

3. Mõtle12-st lülist, 12-st allikast, 18-st osast ja teistest keerukatest teemadest. Me näeme üsna peagi, kui vähe me tegelikult teame.

4. Mõtle oma vigadele (puudujääkidele).

5. Olles uhked, ei lahenda see veel meie põhiprobleemi. Uhkus ei anna meile vajalikku eneseusaldust, mida Dharma järjepidev praktiseerimine ja oma buddhasuse mõistmine annavad.

6. Nii kaua, kui me oleme häirivate hoiakute meelevallas ja karma mõju all ning pole vabanenud taassündideahelast – mille üle on meil uhkustada?

7. Seda “mina”, mis end nii tähtsaks peab, pole tegelikult olemas.

8. Mõtle teiste headele omadustele, nt buddhade ja bodhisattvate omadele. Me märkame siis, et neid omadusi, mille üle meil endil uhkust tunda tasuks, ei ole tegelikult kuigi palju..

9. Tunnista üles kõik oma varasemad eksimused ning halvad teod.

10. Tee prostratsioone (kummardusi), et vähendada endas uhkust ja arendada austust teiste heade omaduste vastu.