Tsari küla ja seda ümbritsevad alad on ühed kõige pühamad paigad Tiibetis. Just selles paigas sündiski 1946. aastal auväärne Khentšen Kontšok Gjaltsen Rinpotše. Seal möödusid ka tema elu esimesed aastad. 1959. aasta poliitiliste pingete tõttu oli Khenpo Rinpotše sunnitud koos oma perega põgenema Indiasse. Nad jäid pidama Darjeelingi, kus Rinpotše alustas ka oma õpinguid. Juba varases eas oli ta suurepärane ja pühendunud õpilane, omandades ja läbides õpinguid kiiremini kui teised. Umbes samal ajal avati Varanasis uus ülikool - Central Institute of Higher Tibetan Studies. Soovides olla esimeste õpilaste seas uues ülikoolis, rändas Khentšen Rinpotše oktoobris 1967 Varanasi. Seal alustas ta üheksa-aastase õpinguperioodiga, milles sisaldus Madhjaamaka, Abhidharma, Vinaja, Abhisamayalankara ning Uttaratantra. Lisaks veel ajalugu, loogika ja Tiibeti grammatika. 1968. aasta algul oli tal õnn võtta täielik munga ordinatsioon kuulsalt Kalu Rinpotšelt ning peagi pärast Instituudi lõpetamist saada Mahamudra õpetusi 16ndalt Gjalwa Karmapalt (India mahasiddhade Mahamudra laulude Kaheksa Aaret).
Pärast oma õpingute lõppemist soovis Khentšen Rinpotše veelgi süvendada oma teadmisi ning Dharma praktiseerimist. Samasuguse entusiasmiga nagu oma õpingute algul, nii otsis Rinpotše ka nüüd õpetusi ja juhiseid suurtelt budistlikelt meistritelt. Üheks neist oli Auväärne Khunu Laama Rinpotše, kellega Khentšen Rinpotše studeeris Gampopa kahte teost - The Jewel Ornament of Liberation ja The Precious Garland of the Excellent Path. Auväärne Khunu Laama andis lisaks eelnevale ka Mahamudra õpetusi ja mitmete Milarepa laulude seletusi. Kõigist oma õpinguist kõige inspireerivaim tundus Khenpole just nimelt Jewel Ornament of Liberation, milles Isand Gampopa esitab õpetusi väga selgelt ja süsteemse ülesehitusega. Seetõttu on see teos hästi arusaadav ka algajaile. Ent samal ajal on see niivõrd sügav, et õpetlased ja praktiseerijad võivad seda studeerida aina uuesti ja uuesti, jõudmata päris täielikult kõike mõista. Seetõttu on Khenpo ka öelnud: ”Igaüks, kes võib öelda, et tunneb Jewel Ornamenti põhjalikult, võib ka öelda, et mõistab budismi olemust.”
Püüdes hoida tasakaalus nii teoreetilisi teadmisi kui ka meditatsiooni praktikat, alustas Khenpo Rinpotše kolme-aastast ritriiti 1978. aastal. Tema juhendajaks oli valgustunud meister Khjunga Rinpotše. Sel perioodil süvenes veelgi tema mõistmine Viie-osalisest Mahamudrast ja Gong Tšiki tekstist, mille autoriks on isand Džigten Sumgön. Lisaks sai ta sel ajal palju ülekandeid ja väepühitsusi.
Aastal 1985 rändas Khentšen Rinpotše Drikung Kagjü liini kõige tähtsamasse paika, Drikung Thil'i Tiibetis. Seal sai ta isikliku õnnistuse koos Mahamudra ja Naropa Kuue Jooga instruktsioonide ja ülekannetega samuti valgustunud meistrilt, auväärselt Patšung Rinpotšelt.
Paljude praktiseerijate palvel ja karmilistel põhjustel jõudis Khentšen Rinpotše 1982. aastal Ameerika Ühendriikidesse. 1983 aasta lõpuks oli Washington D.C.’s asutatud Tiibeti Meditatsiooni Keskus. Sellest ajast on seal toimunud lugematul hulgal õpetusi, praktikaid, retriite ja tseremooniaid. 1984. aasta septembris ja 1987. aastal õnnistas keskust oma visiidi ja õpetustega Tema Pühadus dalai-laama. Tänu keskuse ja Khentšen Rinpotše pingutustele toimus 1987. aastal ka veel Drikung Gjabgön Tšetsang Rinpotše visiit. Inimesed mitmest osariigist said seega võimaluse kuulda Tšetsang Rinpotše õpetusi ja lisaks tema kohalolust kasu saada.
Soovides, et Dharmaõpetused jõuaksid võimalikult paljude inimesteni, hakkas Khentšen Rinpotše peagi kasutama läänes levinud kommunikeerimisviise. Ta on esinenud televisioonis, olnud külaliseks paljudes raadiosaadetes, pidanud loenguid kolledžites ja ülikoolides ning suhelnud rahvaga läbi paljude ajaleheartiklite. Ajavahemikul 1983-1990 tõlkis ta iseseisvalt inglise keelde olulisemaid Drikung Kagjü prakikad, palved ja ajalugu. Tekstide ingliskeelsed originaalid on kõik tema käega kirjutatud: Atši Tšöki Drölma, Amitabha, Bodhitšitta, Tšakrasamvara, Tšöd, Nöndro tervikuna, Viie-osaline Mahamudra, Nelja-osaline Gurujooga, Roheline Tara, Lama Tšopa ja tsok, Mahakala, Mandala ohverdamine, Mandžušri, Ravibuddha, Milarepa Gurujooga, Njung Ne, Rahulik Guru Padmasambhava, Phowa, Varjupaik, Tšenrezig, Vadžrapani, Vadžrasattva, Vadžrajogiini ja Valge Tara. Lisaks Illusoorse Keha õpetused, Palve Tarale, Hüvede ja Õnne Varakamber, Tähenduslik Vaade, palju teisi palveid ning lisaks sai sel ajal avaldatud kolm tema raamatut neljast. See hindamatu töö on olnud aluseks, mille najal saab õpetada ja praktiseerida Dharmat.
Mitmete põhjuste tulemusena kolis Khentšen Rinpotše ja Tiibeti Meditatsiooni Keskus 1991. aasta Novembris Fredericki, Marylandi. Asudes osariigi pargis, on keskuse asukoht nelja aakrisel metsaalal. Sinna on ehitatud ka väike tempel, mille pühitses sisse Tema Pühadus Tšetsang Rinpotše aastal 1994. Tänu suuremale hoonele ja mõtisklusele sobivale keskkonnale, on Rinpotše saanud kasu tuua veelgi suuremale hulgale inimestele. Nüüd, mil lääne järgijad on järjest enam huvitatud pikemaajalistest retriitidest, tehakse plaane retriidikeskuse ehitamiseks peahoone lähedale.
Viimastel aastatel rändab Khentšen Rinpotše palju, et anda õpetusi ja juhendada retriite. Ta on asutanud keskusi üle USA ja ka Tšiilis, lisaks külastab tihti Euroopat, eriti Saksamaad ja Austriat ning ka Kagu-Aasiat. Tiibeti Meditatsiooni Keskuse Teksti Projekti finantsabiga korraldas ta 1200 teksti koopia printimise ja jagas need munkadele ning nunnadele India, Nepaali ja Tiibeti kloostrites.
Rinpotše püüab järjekindlalt avalikkusele tõlkida ja kirjutada tähtsaid tekste ning anda ka oma õpilastele Dharmaõpetusi põhjalikult ja süstemaatiliselt. Oskusliku ja pühendunud tõlkijana on ta publitseeriunud viis raamatut. „Prayer Flags” ("Palvelipud") on väike raamat, mis sisaldab lühidalt selliste meistrite elulugusid nagu Gampopa, Phagmo Drupa ja Isand Džigten Sumgön, lisaks mõnede liini-meistrite valgustumise laule. Seal on ka mõned lühikesed õpetused Mahamudra praktika erinevate etappide kohta ja juhised, kuidas haiguse ja surma kogemus muuta osaks praktikast.
„The Garland of Mahamudra Practices” ("Mahamudra Praktikate Valimik") on väga suureks abiks neile, kes omavad juba suuremaid teadmisi Dharmast. See sisaldab kõikide Nöndro praktikate kirjeldusi: neli mõtet, mis pööravad meelt (väärtuslik inimelu, püsitus, karma, sansaara kannatused), neli erilist eelharjutust (varjupaik, Vadžrasattva, mandala annetamine, Gurujooga), Iidam praktika, eriline Gurujooga ja Mahamudra õpetus. Mahamudra osa on pisut detailsem, kuid siiski küllaltki kompaktne. Põhilised on kaks asja: Mahamudra vaate tekitamine ning selle praktiseerimine.
„In Search of the Stainless Ambrosia” ("Rikkumatu Ambroosia otsingutel") on hea raamat algajatele ning ka edasijõudnud praktiseerijatele. Kõigepealt võtab see kokku õpetuse alused: varjupaik, armastus ja kaastunne ning kuus paramita’t. Seejärel on lühidalt toodud Mahamudra ja Iidam praktikate osad, suremise kogemus, Tšödi praktika seletus ja mõned Phowa õpetused.
„The Great Kagyu Masters” ("Suured Kagjü Meistrid") on tõlge 13nda sajandi tekstist, milles on suurte meistrite elulood ühte raamatusse kogutud. See on praktiseerijale väga inspireeriv ja juhendav jutustuste kogu.
„Handbook for Practitioners” ("Praktiseerijate Käsiraamat") on mõeldud nendele inimestele või gruppidele, kel ei ole võimalik kohtuda laamaga ja saada suulist õpetust.
„A Hundred Verses of Advice” ("Sada Nõuande Värssi") on peagi ilmumas. See on sügav, ent selgesti mõistetav õpetus, mis kirjutatud Drikung Dharmakirti poolt.
Kõigis neis raamatuis on Rinpotše püüdnud tõlgitavat äärmiselt täpselt edasi anda. Kuna neis raamatuis olevad suurte meistrite sõnad on teda väga liigutanud, arvab ta, et on äärmiselt oluline anda sõnum edasi muutumatuna. Seetõttu on ta veetnud koos toimetajaga lausa tunde mõne lause või fraasi täpseks tõlkimiseks. Sõna sõna haaval vaadatakse tõlgitu üle. Rinpotše loodab siiralt, et läbi tema suure pingutuse saavad neist raamatuist inspiratsiooni ka paljud teised, nagu tema seda on saanud.
Meenutades oma nooruses olnud suuri raskusi, inspireerib ja toetab Khentšen Rinpotše munki, nunni ja ilmalikke järgijaid nende Dharmapraktikas. Ta on alati valmis kõiki nõustama ja aitama enda võimete kohaselt. Olles südame ja meelega kindlalt Dharma teel, näitab ta kaastundlikult ja kannatlikult teed ka teistele.