Laama Köntšok Sangje sündis 1. märtsil 1973 aastal Põhja-Indias, kõrgel Himaalaja mägedes Tiibeti piiril asuvas Ladakhis. Sealsed elanikud järgivad budistlikku kultuuritraditsiooni, nii on ka laama Sangje isa budismi Njingma koolkonna praktiseerija. Veel enne lapse sündi ütles isale tema vaimne õpetaja: “Teil sünnib suurepärane laps, kes on olnud oma varasemas elus joogi. Seepärast pange talle nimeks Sangje (tiib. k. sang-gyas, skt. buddha) ning andke ta kloostrisse. Ta toob õnne kõigile kuue valla olenditele.”

Juba 2,5 aastasena hakkas poiss ise paluma end kloostrisse saata ning vanemad panidki lapse Laama Juru kloostrisse, mis on Drikung Kagjü koolkonna tuntumaid kloostreid Ladakhis. Seal sai ta alghariduse, õppis pähe dharmatekste, uuris budistlikku filosoofiat ning tegeles meditatsiooniga. Kui Lama Juru kloostrit külastas Drikung Kagjü koolkonna pealaama Tema Pühadus Tšetsang Rinpotše, jäi noor andekas munk talle silma ning ta kutsus Köntšok Sangje kaasa oma kloostrisse Džang Tšhub Ling`i, kus asub Drikung Kagjü Instituut. Õpingute edenedes tegi T. P. Tšetsang Rinpotše talle ettepaneku osaleda 3 aastasel retriidil, millega traditsiooniliselt lõpeb budistliku joogi haridustee. Laama Sangje praktiseeris veendunult, sihikindlalt ja suure rõõmuga, vaatamata kõigile takistustele, mis selle käigus ilmusid. Esmakordselt tundis ta tõelise meditatsiooni maitset. Retriit kulmineerus kuulsa “Naropa kuue jooga” õppimisega, kuhu kuuluvad:

1. sisemise soojuse jooga (tummo)

2. illusoorse keha jooga

3. selge valguse jooga

4. unejooga

5. bardo

6. phowa

Pärast seda otsustas laama Sangje pühendada oma elu sisekaemusele ja elada erakluses. Ta plaanis ehitada endale väikese kivimajakese, toituda veest ja tsampast (tiibeti toit, mis valmistatakse võiteest ja odrajahust) ning eemalduda sansaarast (maiste probleemide katkematust ringist). T.P. Tšetsang Rinpotše oli väga rõõmus, nähes noore munga pühendumust, ning saatis ta mediteerima koopasse Himaalaja mäestikus. Pärast seda läks laama Sangje tagasi kodukülla, kus tema ümber kogunes palju noori munkasid ja ilmalikke, kes palusid temalt õpetust.

Nii oleks võinud jäädagi, ent noore laama ellu tõi täieliku pöörde 2001. aastal Džang Tšhub Lingis toimunud suur õppetsükkel nimega Snake Year Teachings. Et kohal viibisid teiste hulgas ka hulk eestlasi ja lätlasi, kes soovisid oma keskusesse püsilaamat, lähetas T.P. Tšetsang Rinpotše laama Sangje Balti riikidesse õpetust jagama.

Noor laama, kes oli küll õppinud levitatsiooni, ent mitte kunagi lennukiga lennanud, sattus Eestisse jõudes täiesti tundmatusse maailma. Ainuüksi kohaliku toiduga harjumine võttis 2-3 nädalat aega. Lääne elustiil on absoluutselt teine kui Himaalajas, inimesed töötavad siin tohutult palju, puhkavad vähe ja kannatavad stressi all, mis on mägede eraldatuses tundmata. Laama Sangjet hämmastasid ka tohutu suured poed, mille sees peitub veel sada poodi. Raskusi on eneseväljendamisega, kuna ladakhi, tiibeti ja hindi keele oskusest pole siin mingit kasu ja tema inglise keele õpingud alles kestavad.

Tallinna Drikungi keskuses toimuvad meditatsioonid tavaliselt mitu korda nädalas. Sellele lisaks annab laama Sangje väepühitsusi ja õpetusi. Tema unistuseks on, et budistlikud keskused Läänes areneksid ja inimesed selles moodustaksid ühise sõbraliku pere. “Budislik keskus on kui varjupaik, kus inimesed õpivad mõistma oma probleemide põhjuseid, neid ületama, olema alati rõõmsad ja rahulikud ning kõike head teistega jagama,” ütleb laama Sangje.