Garchen Rinpotše soovitused keskusele

2009. aastal kirjutas grupp Garcheni Rinpoche õpilasi talle kirja, sooviga liituda Garchen Rinpoche keskuste perega. Pärast mitut palvet oli kallihinnaline õpetaja siiski nõus tulema ise kohale, et meie muresid lahendada ja õpetusi jagada.


Täpsemad juhised ja plaanid soovitas Rinpoche kooskõlastada Münchenis asuva GDI (Garchen Dharma Institute) juhtiva laama Tseringiga, kes koordineerib Garchen Rinpoche keskusi Euroopas. Ameerika keskus asub Arizonas ning samuti on Aasias peamine keskus, mis koordineerib sealseid Gar Rinpoche keskusi. Õpetuste kohta, mida järgida, ütles Garchen Rinpoche nii:

Minu jaoks on üks kõige olulisem tekst "Bodhisattva 37 toimimisviisi" ja selle kommentaarid. Pelgalt kontseptuaalsest õppimisest ei piisa, oluline on mõtiskleda õpetuse üle ja soovitan seda, et koguneksite keskuses ja arutaksite eluliselt nii BS 37 tegu kui ka teisi budistlike tekste, meenutades olukordi, milles keegi on olnud ja vastavalt tundes siis, kui tal õnnestus või vastupidi ebaõnnestus järgida neid juhiseid. Sellised vestlusgrupid on minu arvates väga olulised.

On kaks olulist punkti, mida õpetused peavad edastama: karma – põhjuse ja tagajärje seadus ning armastava lahkuse ja kaastunde arendamine. Kui need teemad on õpetuses olemas, siis on õpetus õige. Isegi kui keskuses käivad õpetamas 100 erinevat laamat, siiski on buda õpetuste sisu just see. Ei ole vaja liig keerulistesse filossoofilistesse õpingutesse sukelduda, kui meel ei suuda seguneda Dharmaga. Paljud on saanud keerukaid õpetusi, ent kui see ei jõua nende südamesse, siis ei saa nad ka väita, et Dharma on tõene. Seetõttu on oluline mõtiskleda kas või lihtsate õpetuste üle, kuni meil tekib veendumus, et nii see tõesti on. Sellest on rohkem kasu kui suurest filosoofilisest haridusest.

Kui peame meeles, et kõik on püsitu ja ühel hetkel me sureme ning kui meeles on vaid negatiivsed emotsioonid, siis see on seeme taas sansaarasse sündimiseks ning me ei vabane. Džigten Sumgön ütles, et need, kes usuvad karma – põhjuse ja tagajärje - seadusse, ei vajagi muud õpetust. Kui meis ei teki sellist kindlust karma vääramatusesse, siis ei aita meid ka usin praktiseerimine. Seevastu need, kes on veendunud karma seaduses, neil tekib spontaanselt armastus teiste olendite vastu, ning nende teod puhastavad ka meele.


Tuleb arendada armastavat hoolivust ja ületavat teadvelolekut ning mõista, et negatiivsed emotsioonid ongi kannatus. Kes seda mõistab, on tõeline õpilane. Seetõttu palumegi väga olulises palves, et bodhitšitta tekiks seal, kus ta pole veel tekkinud ja ei kahaneks seal, kus ta on juba tärganud, vaid aina kasvaks.


Tihti on keskuses probleemiks see, et inimesed, kes juhivad keskust, kogevad suuri raskusi, kuna on teatud inimesed, kes alati kritiseerivad ja loovad takistusi ning väidavad, et eesotsas ei ole pädevad inimesed. Et sellist asja vältida, palume Rinpochelt vastavalt kas siis olemasolev juhatus heaks kiita või teha vajalikud muutused (juhatuse liikmete tutvustuse peale näitab Rinpoche pöial püsti, et need on sobivad inimesed – Merle Pruul, Juta Ild ja Valter Kolberg).


Need inimesed, kes vabatahtlikult töötavad Dharmakeskuse heaks, toetuvad karmale ja ületavale tarkusele. See on aga olenditel erinev. Keskuse liikmed peaksid neid inimesi nägema kui bodhisattvaid. Näiteks kui Buda Šakjamuni õpetusi jagas, oli tema kaaskonnas näiteks Manjushri, Vajrapani ja teised. Suhtelisel tasandil olid osad ju tema õpilased, abilised ja teenijad, aga ülimas mõttes ei olnud nad Buda enda meelest lahus. Nad lihtsalt ilmnesid nii.


Sama on Dharmakeskusega, kuna selle juhtimine ei ole kerge töö. Kui teised liikmed näevad neid bodhisattvatena, siis on see õige, sest need inimesed annavad võimaluse Dharmat õppida ja on sellega kui silmad pimedale. Keegi ei ole 100% hea või halb. Kui olend on näiteks 70% hea ja 30% halb, siis tuleks keskenduda sellele 70% heale. Me ei ole budad, et tunneme täpselt, kes on kes ja seega on meie hinnang tihti ekslik. Kui me aga mõistame, kui palju need inimesed panustavad, kes üritavad keskust arendada ja elus hoida ning kui te hindate Dharmat, siis te hindate ka neid inimesi. Kui te aga nende panust ei näe ja ei hinda, siis nad lähevad ära ja sedasi ei ole võimalik keskuses stabiilsust luua.


Buda õpetustes on selged juhised suhete kohta ja see taandub sellele, et ei vaadata enda headele ning teiste halbadele omadustele. Kui me seda järgime, siis on meie elu kergem ja parem ning suhted paranevad. Dharmakeskuse juhtidele mõeldes keskenduge nende positiivsetele omadustele, kui aga näha vaid nende negatiivseid omadusi, siis on raske näha ka nende vaimseid võimeid.


Guru ehk õpetaja on hinnalisem kui oma pere. Miks nii? Seda seetõttu, et ta õpetab Dharmat. Vanemad ei suuda kaitsta meid kannatuste eest igavesti, kuid Guru suudab meid sinna juhtida. Sellega vähenevad meie kannatused suhtelisel tasandil ning ülima kasuna jõuame valgustumiseni. Dharmakeskus on koht, kus aidatakse meie silmi avada, seega peaksime seda hindama ja austama, sest see aitab meil sündida kolme ülemisse ilma ja lõpuks ka virguda.


Kui me niimoodi suhtume, siis on meis armastav kaastunne ning meie puhas vaade süveneb. Mina ise tänan Drikung Kagjü liini, kes on mulle kõik andnud: mind õpetanud, andnud taassündinud meistri tiitli ja teinud võimalikuks selle, et ma olen terves maailmas rännanud. Samuti peaks me meenutama alati tänuga meid aidanud inimesi.


Me kogeme kannatusi enda negatiivsete tegude tõttu, näiteks mina olin vangis. Karma töötab alati tingimuse ja põhjuse olemasolu puhul. Minu vangistuse tingimuseks oli see, et Hiinas oli selline poliitiline olukord. Põhjuseks aga oli see, et olin oma meeles kunagi palju viha kogunud. Seetõttu pidin aastaid vangilaagris elama. Kui me mõistame, et kõik on meie enda karma, siis me ei tee negatiivseid tegusid isegi siis, kui keegi meid kahjustab. Me ei vaidle, vaid näeme suuremat pilti.


Näitena see, et kui te laenate raha või investeerite selle kuhugi ning ühel hetkel jääte sellest kõigest ilma, siis on põhjuseks kunagine väärtegu ning tingimusteks see, et meil sai selle summa omamise positiivne karma otsa ning me kaotasime selle raha.


Minu soov on, et see keskus kestaks kaua ja tooks olendeile kasu. Isegi kui sellest on kasu ainult ühele inimesele, ka siis on sellel keskusel mõte. Ma soovin siiralt ja teen oma palved, et see keskus jääks püsima sajandeiks. Kas ma hetkel annan sellele keskusele nime või mitte, see pole oluline. Ma armastan teid ikka samamoodi. Kuni see keskus toimib, toob see kasu kõigile, kes selle juhtimise ja toimimisega on seotud olnud. Isegi järgmistes eludes saavad need olendid selle keskuse arendamisest tulenevaid lõppematuid pälvimusi ning õnne kogeda.


Kui me soovime tulevikus omale ka kohapeal resideeruvat laamat, siis mida peaksime jälgima?


Kui mõni hea laama saab siia tulla, siis on see hea. Kõige tähtsam on, et laama armastaks oma õpilasi, mitte ainult ennast. Kui ta armastab õpilasi, siis tekib selline õhkkond, et kõik laabub ja keskus ning inimesed arenevad.